Üllatused Harkus

Andke mulle dünamiiti..

Pühapäeval harku karjääri servale jõudes hakkas esimese asjana silma putka. Uksel "M" täht ja jalased all. Teise asjana hakkas silma karjääriserva uus kuju ning paekivilahmakate hunnik seal kuskil allpool. Niisiis on karjääri aktiivne tegevus jõudnud ka jääronijatele armsaks saanud nurka ning karta on, et pikalt seda turnimist enam ei anta. Esialgu paistab küll põhisein kõrvale jäävat, aga läänesein taandub ilmselt 50 m. Ja seda kõike sellisel toredal jäisel talvel nagu käesolev hooaeg meile pakub. Seega kes läheb olge ettevaatlikud, et pommi peale ei astu ja varingu alla ei jää.

Aga kuna oli nädalavahetus ja kedagi läheduses näha polnud ning jälgi kah ei paistnud ning häirepasun ei unnanud, siis võtsime oma asjad kotist välja ja ronima.

Pool seltskonda üritas kumme paigast nihutada ja teine pool puuris paar auku servale, mille tulemusena tekkis teinegi fikseeritud ankur. Sedakorda siis lääneserva keskel oleva purika tippu lähedusse. Peale mõningat soojendusringi tuli ikkagi puurid kah vööle riputada ning seda altjulgetust testida. Kõik peale näppude soojana hoidmise toimis. Isegi värskelt neljahambuliseks tehtud titaanpuur hammustas vägagi reipalt jääd. Nüüd võib selle jää uue liinina kirja panna. Vastavalt päeva teemale saagu tema nimeks "Dünamiidi põik". Raskusaste on neil karjääri asjadel seina vertikaalsusest ja pikkusest tingituna kõigil samasugune ehk WI4.

Ankurdamine teega.

Aga trenni peaks tegema. Ma mõtlen praegu lisaks lumerookimisele. Viimasest on mul parema käe lihased valusad ja tunne lõhnab ületreenituse järele. Peaks mõningaks ajaks labida nurka viskama ja selle asemel hoopis kirka küljes rippuma.