Raskusronimise kvalifikatsiooni rajad

kokkuvõtlik tabel aegade ja punktidega.

Proovin siin kirja panna muljed raskusronimise radadest, ning natuke tulemusi analüüsida. Ühest küljest pean seda tegema kui korraldaja, sest võistlejad ajasin siiski mina seinale. Teisest küljest aga kui ronija, sest rajad olid tundmatud mulle samamoodi, kui ülejäänud võistlejatele.

Rada 1.
Trass oli mummudes ronimine, kus hoolikalt tasakaalu hoides ja mõeldult liigutusi tehes oli lihtne ronida. Samas kui lähed rapsima ja ei süvene, siis isegi lõpupoole sissetoksitud aukudega oli keeruline ennast seal tsoonide vahel tasakaalu sättida. Neli võistlejat ei jõudnud lõpuni ning ülejäänutel olid ajad 2:14 ja 7:55 vahel. Nii mõnigi pidi seda rada rohkem kui üks kord proovima.

Rada 2.
Kõige lihtsam. Vaid üles ronimine ühel pool joont püsides.Määravaks sai liigutuste kiirus ja löökide arv, mistõttu hiljem ronijatel selge eelis.

Rada 3.
Paar diagonaalis rajalõiku lisasid kerge tasakaaluharjutuse, kuid üldjoontes lihtne üles ronimine. Siin võis kasutada ka kaljupragusid, aga kes ei julgenud/osanud/usaldanud, siis sai ka ilma hakkama.

Rada 4.
Kagu kvalifikatsiooni raskeim rada. Esimene ots oli vaja alistada väike negatiivne osa koopast välja ronimise näol. Siis kohe paari meetrine peaaegu vertikaalne kitsas traavers otsa. Seejärel väike puhkekoht ning pikemast keelutsoonist üles astumine. Esimestel oli siin aukude puudumise tõttu tunduvalt raskem ning lõpus ronisid selle raja ära ka kirkalööke mitte kõige paremini valdavad ronijad.

Rada 5.
Antud radadest kõige pikem, mis esimestel võttis terve 8 minutit lubatud ronimisaega. Hilisematel aga läks juba hulga kiiremini. Alguses kitsast sisenurgast üles ronimine, millele järgnes vaid sellel rajal esinev alla ronimine. Pärast puhkepositsiooni uuesti peaaegu sirgelt üles lõpuni.


Kahju, et järjestus aegade järgi tuli kokku panna ning seda tõsist tööd radade alistamisel väheks jäi. Neljanda ja viienda raja puhul oli alguse poole natuke punnitamist näha, aga piisavate aukude tekkimisel kadus ka see. Üldse oli vist suht vältimatu, et hilisematel ronijatel kuidagi eelis tekiks. Seda nii kergematel kui raskematel radadel. Kuna aga ronimine toimus roteerumisega, siis oli igalühel võimalus mõnda rada ronida algusfaasis ning mõnda lõppfaasis. Kokkuvõtvalt olid ikkagi kõik võistlejad enamvähem võrdselt koheldud.