Rjukan 2011 kokkuvõte

Kogu muljete kirja panemisega läks seekord palju aega, aga nüüd on sellega ühel pool. Aga eks muid tegemisi on suurepäraste klimaatiliste tingimuste tõttu selle võrra rohkem olnud. Prooviks nüüd aga kogu asja lühidalt enda jaoks kokku võtta.


Ronisin seekord Sven'iga paaris ning koostöö sujus vägagi hästi. Vahest oli küll probleeme köiesignaalide lugemise ja edastamisega, aga eks see oli alguse asi ja mõnes kohas ka trassi omapärast tingitud. Küsitavad situatsioonid lahendusid aga kõik õigesti ehk siis turvaliselt.
Ees ronimisi tegime peaaegu pooleks, kuid enamus "häid" pikkusi jäi siiski õnneks mulle. Ilmselgelt "veteran"iks olemise plussid.

Koosronimine on ajavõit, aga seda peab tegema läbimõeldult ning mõlema ronija nõusolekul ning arusaamisel. Üksteise all ronides seda pudeneva jääsodi tõttu väga teha ei tohiks.

Tehtud sai kronoloogilises järjekorras:

• To menn og et foster WI4 4,5 köiepikkust
• Bolgen WI3 4,5 köiepikkust, koosronimine
• Verdens Ende WI5 3 köiepikkust
• Rjukanfossen WI4 2 köiepikkust
• Nye Vemorkfoss WI5 2 köiepikkust
• Sabotorfossen WI5 2,5 köiepikkust
• Lettvann WI2 3 köiepikkust, ropeless solo.
• Haugsfossen WI6 2 köiepikkust
• Isroser WI3 4(3) köiepikkust, koosronimine
• Tjonnstjadbergfossen WI4 3 köiepikkust

Tegemata jäi kaks planeeritud asja, mis pidevalt ähvardava lumesaju tõttu plaanidest välja jäid.

• Gausta marathon WI3 17 köiepikkust
• Jailhouse WI4  ja skuffelsen WI5 mõlemad 3 köiepikkust

Reisiseltskonna teised liimed ronisid veel:

• Tracy's eyes WI3 1 köiepikkus (peaaegu kõik peale meie)
• Blindtarmen WI4 2 köiepikkust (Peteri, Allan)
• Fabrikfossen WI3 5 köiepikkust (Jaan, Tarmo)
• Kvitaa WI2 9 köiepikkust (esimesed 3 Toomas & Co.)

Võib juhtuda, et midagi jäi välja.

Loodetavasti leian ma endas tahtmist, viitsimist ja ettevõtmist mingit muud sihtkohta orgunnida, sest praegu on küll tunne, et ma ei taha enam Rjukanisse.

Aga nati ka asjadest.

Petzl'i caritoolid on plastmassikäkid. Muidu nii mugavad ja vajalikud asjad muutuvad aga jääronija vaenlaseks, kui värav lahti jääb või hoopistükkis tagurpidi väändub (juhtub väga lihtsalt). Ma ise ei pannud tähelegi, kui puur jeehat pani. Õnneks leidis Sven selle siiski lume seest üles.
Vastutasuks päästsin mina Sveni kassikoti, lindi ja karabiini, mis ta erinevates kohtades ronides alla viskas.

Katsetasin jaama tegemiseks snake cord'i ehk siis köiejuppi, mille mõlemas otsas aasad. Jupi maad paindlikum kasutus, kui lindil, aga eneserahustuseks vahetan ilmselt praeguse 7mm väheke toekama vastu välja.

Reisiks meisterdasin endale ka kirkade julgestusslingi. Kuna mul ei õnnestunud kuskilt saada meetri kaupa müüdavat torulinti (laius kuni 16), siis viimases hädas otsisin kõik oma varud välja ning sõlmisin kahest leitud jupist miskit kokku. Üks jupp sinine teabmisajast pärit väga pehme põimega ronimislindi moodi asi ning teine vana katkise jalgrattakiivri must lõuarihm (rippumist kannatas). Lisaks kaks ehituspoest saadud 7mm karabiini ja üks teadmata katkemistugevusega pöörits. Kumm mis lindi sisse sai aetud on pärit abakhanist, sest sealt leidsin kõige parema venivusega isendi: hinnanguliselt 150%. Karabiinidele võiks lisakummid külge panna, mis hoiaks neid kirkade küljes hüplemast ja pööritsat võiks poes paremini valida, aga muus osas on täiesti töötav attribuut. Kasuks tuli juba 25 sekundit peale esimest korda kasutusele võtmist (hoidis kirkat 50m allapoole kukkumast). Maksumus linte mitte arvestades alla 7€

Abalakovit on tegelikult lihtne teha. Seda peab harjutama ning sellesse peab uskuma. Puur ainult peab terav ja õige hambuvusega olema, et liigselt ümbritsevat jääd ei murendaks. Candela on minu näpitud tööriistadest kõige praktilisem. Puhastab puure, kinnitub vööle või puuri sisse, lõikab nööri, omab konksu. Ja on kollane, mis teeb vöölt ja kotist leidmise lihtsamaks. Kui ta ainult nii kallis ei oleks, siis soovitaks kõigile. Kel rahast kahju, siis aitab ka tavaline traadijupp, millel ühes otsas aas vööle riputamiseks ja teises konks köie läbi tõmbamiseks.