neljapäev, veebruar 22, 2007

Minu mootori kütus

Aegajalt tekib tunne, et peaks hakkama kirja panema, mida ma nädala jooksul söön. Koos kõige kalorite ja asjadega. Mitte, et oleks karta paksuksminemist, vaid seda et toiduvalik tundub mulle natuke imelik. Mingitel perioodidel on mu toiduvalikus hõivanud suure osa erinev magusakraam. Lausa nii suure osa, et tundub nagu olekski erinevat sorti suhkur minu mootori kütuseks.
Näiteks pakk halvaad või tahvel shokolaadi või karbitäis shokolaadi-kaera küpsiseid pole mingi probleem mõne tunniga pintslisse panna. Ma olen eluaeg selline magusasõber olnud. Kui ikka kotitäis komme ette satub, siis on suhteliselt lühikese ajaga need ka otsas.

Praegu vahin tõtt ühe shokolaadiga ja üritan kiusatuesle vastu panna, et mitte paberit ümbert rebida. Sest kui juba algust on tehtud ei saa ju enne lõppu pidama.
Samas magusaga töötab mu aju paremini.
Et äkki ei peakski mingit kiusatust üritama maha suruda.
Selge... panen pintslisse.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Juba wanad roomlased ütlesid, et parim viis kiusatusest lahti saada on talle järele anda.

Evelin ütles ...

sa võid ainult õnne tänada, et sa naine ei ole!
aga jah, kuigi mõnikord võib juhtuda, et söön ainult köögivilja ja jogurtit, on olnud ka nii, et terve päev läheb ainult magusa nahka. Kringlit hommikusöögiks, kooki lõunaks, kohupiimavormi õhtuks:)Nii et seega perekonnaviga (liiter plombiiri pole ma siiski võimeline korraga ära sööma, seda suudad ainult sina!)