Varustuse kandmise seadme apgreid

Kui eelmisel aastal kasutasin Authori seljakotti, siis sellest hooajast on kasutusel uus väheke ergonoomilisema kujuga kotike. Suurus on sama ehk 12 liitrit, kuid jubin pole enam kandiline, vaid ilusti ümber selja ja keha laiali. Kott ise on siis Millet'i Axiom 12. Tegelikult on tegu vist mitte niiväga seiklusvõistluste kotiga, kuivõrd mägimatka tipukotiga. Tüüpilise kiivri kinnituse kummipaela asemel seljal on sellel küljes hoopis jääkirkade kinnituse aasad. Sellegipoolest on aga tegu täiesti sobiva asjaga.
Võrreldes eelmise kotiga on edasiminek märgatav. Omadustest võiks välja tuua:

• Eelkõige muidugi kuju ja seljas isutmine mugava ja funktsionaalse vöö ja rinnarihmaga
• joogisüsteemi vooliku väljatoomise ava ehitus on õlarihmade seest ja nii suure avausega, et vooliku küljest ei pea enam huulikut ära võtma.
• võtmetasku kotis sees, kus siis pisemaid ära kaduma kippuvaid asju saab hoida ja isegi koti külge kinnitada
• Peal suur lukuga avaus, saab väga lihtsalt kogu koti sisule ligi
• pealmine kiht venivast materjalist, et kui asju on rohkem kui kotti mahub, siis venitad natuke riiet ja mahub veel. Samas on kõik siiski tihedalt koos ja ei loksu. Veekindlust pole veel testinud, kuid ilmselt see veniv materjal eriti veekindel ei ole.
• Käepärane lukuga pudinate võrktasku vöörihmal.
• Loomulikult külje peal olevad võrkkummist taskud
• Ahjaa, märkimata ei saa jätta väga mugavaid ja käepäraseid aasakesi lukkude küljes. saab ka pimesi ja kinnastega kobades luku saba kätte ja tasku lahti ning kinni tõmmatud.

Et aga kõik ei tunduks nii ülivõrdes, siis mainin siinkohal ära mõningad ideed, mida tootedisainerid võiksid edaspidi paremini teha, kui sihiks on hea seiklusvõistluste kott.

• vöörihm võiks olla eemaldatav
• või siis vähemalt vöörihmal olev pudelitasku võiks olla eemaldatav, sest ei leia sellele seal erilist kasutust ning rattaga sõites jääb see pidevalt kõhu ja jala vahele.
• selle pudelitasku asemel võiks olla hoopis samasugune lukuga tasku nagu teise vöörihma poole küljes
• koti ülemises otsas on see kande/riputuse aas. Sealt on hea riputada küll, aga mõnikord segab ta natuke rattasõidul kiivri vastu toksides pea vaba liikumist.
• õlarihmade küljes on mingid varustuse riputamise aasad. umb 10cm pikad ja vabalt tilpnevad. Need võiks olla kas ära võetavad või peidetavad või midagi sellist. praegu pean neid teipima, et nad metsas liikudes oksa taha ei takerduks.
• vöörihm on disainitud suure kõhuga (või paksu riietusega) kasutajatele. Minul on see kõige kitsamas asendis. Pingutusrihm on aga nii pikk, et otstele võid kogemata peale astuda või sii rattaga sõites kodaratesse takerduda. Selleks puhuks on koti tootjad paiguanud rihmale spets kummid ning mul on vöö peal kunstiliselt sätitud lehvid.
• ja õlarihmade küljes võiksid kah mingid pisikesed võrktaskud olla. Eelmisel kotil olid ja tundus väga mugav.

Praeguseks olen sellega teinud Türi xdreami etapi ning natuke treeningut. Tegelikult kasutan suht igapäevaselt rattariiete transpordiks tööle ja rattaga ehituse vahel liikudes, kuid seda ei saa väga trennina võtta.
Nagu juba öeldud, siis rattaga sõites segab natuke see vöö peal olev pudelitasku ja kuklas olev riputusaas, kuid seda vaid vähesel määral. Joostes on asi suhteliselt märkamatu, kui vöö ja rinnarihm korralikult kinni on. Eelmise koti õlarihmad höörusid pikapeale mu pluuside küljed väheke karvasteks, uuel ei tundu vähemalt esialgu seda probleemi olema.

Eks kui olen kotiga vähe rohkem tuttavaks saanud, siis ehk teen talle mõned uuendused külge. Ei midagi drastilist, sest tegu siiski peaaegu et väga hea kotiga.


Eestis tegutseb Millet edasimüügiga Xadventure.