Algselt püstitatud eesmärgid olid enamvähem sama tasemega, mis lõpuks välja kukkus. Loomulikult ei jõudnud kõike teha ja suur eesmärk Hydnefossen lükkub kusagile tulevikku. Lihtsalt ei olnud sellist tunnet, et tahaks 200 kilti autoga sõita, mitu tundi kosele ligineda, siis konstanteerida, et äkkki ikkagi on minu jaoks liiga raske, paar tundi autoni tagasi jalutada ja siis jälle 200 kilti sõita. Aga Hemsedali võib kohe omaette reisi teha millalgi, seal läheduses ka teisi tehtavaid jääkoskesid.
Nüüd aga tehtud tegudest.
3 eesmärki linnukesega, Mael amfikas käisin kah ära, aga sinna võib veel millalgi tagasi minna selle Haugsfossen WI6 peale.
Kaks koske sai olukorda hinnates ära jätta ja mõnda ei jõudnud mitte vaatamagi. Aga õnneks sai viimase päeva pingutusega kogemuste latti jälle nati kõrgemale tõsta. Mitte küll päris puhta ronimisega (üks lahtikukkumine ja puhkus), aga kogemust see ei vähenda.
Vaepeal tekkis küll tunne, et Rjukan on end ammendanud, aga tegelikult on seal ronimist veel küll, lihtsalt tahaks vahelduseks (või lisaks) midagi natuke uut ja huvitavat. Eks vaatab mis järgmiseks aastaks välja mõtleb.
Kõik selleaastased rjukani jutud
laupäev, märts 21, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
tubli töö, nii ronimisel kui kirjutamisel :)
Postita kommentaar