Eile õhtul Väos oli õhk karge, jalgealune kenasti jääs ja seinas olevad purikad kõlisesid nagu käreda pakasega. Lausa lust oli ronida. Lühtril paar tiiru erinevaid liine ja raskusi ning siis lõpetuseks seal kõrval sutsukene järsema ja peenema purika peal kah korra. Olustik oli igaljuhul kõike muud kui kevadine. Eelmisel korral, kui seal sai käidud oli pilt tunduvalt vesisem ja jääd tunduvalt vähem. Seega ronimshooaeg ei ole veel täiesti lõppenud.
Kevadest annab märku vaid pikenenud valge aeg, mis on ju igati positiivne ilming neile,kes päeval kontorist välja ei saa. Pealamp sai kasutust vaid viimasel tõusul.
Edasi aga lubab ilmateade juba sooja ja märga. Vertikaalsed jääd kaovad vihmaga üpris kiirelt ja muutuvad mõnes kohas kärmelt ohtlikuks.
Rannamõisa lamedad nõlvad muidugi peavad tükk aega kauem soojale vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar