Liiapeksist peale ja aegviidust maha oli plaan. Algus läks hästi. Goretex tossud hoidsid jalad kuivas ja bahillid tegid lume tõrjumisel oma töö, et ka üle serve mingit jama sisse ei tulnud. Siis aga tuli suursoo oma osaliselt lagunenud ja osaliselt veealuse jäise laudteega. Kui üle tossuserva vesi ei ulatunud oli hea, aga kui põlvini sisse kukkusin polnud mingist membraanist enam tühjagi kasu. Enamus matkarajast oli jäljetu ehk siis lume sisse sai ise oma kenad tallamustrid vajutada ning selle võrra rohkem energiat kulutada. Kui kaks ja pool tundi oli silgatud jäime hetkeks hüpetega eemalduva kitse valget perset vahtima ning uuesti liikuma hakates selgus ühe kaasas olnud põlve töötahte puudumine. Sellest andis ta ka valuaistingutega märku ning sinna siis jäigi matkaraja talvise läbimise test pooleli. Täna mõtlen, et kas jalad on puised lumes sumpamisest või hilisemast öösel klubis karglemisest, ühed trennid mõlemad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar