Pommiaugus soppa loopimas

Panin köie Astangul pommiaugu nurgast alla ja laskusin. Samal ajal aga kraapisin kirkaga seinalt sammalt, mulda, savi ja lahtisi kivitükke. Kogu seda jama on seal ikka palju ja ega puhtaks küll ei saanud. Peamised kirkakohad on aga niipalju ära puhastatud, et sodi silma ja krae vahele ei tule ning selle võrra siis ronimine lihtsam. Suur eend on aga minu meelest vägagi ehku peal ja kõige õigem oleks see strateegilise kangitõmbega sealt alla kukutada. Siis vähemalt pole ohtu, et see hiljem kellelegi peale kukub. Sein muidugi muutuks selle tegevuse tagajärjel kardinaalselt. Altpoolt vaadates seisab kogu lahmakas vaid kitsa pudise serva najal.

Üle poole tunni seinal ning hakkasin mõtlema uuesti üles saamisele. Laisk nagu olen ei viitsinud ringi minna ja sättisin ühe solo toprõubi valmis. Tulemusena sain teada, et olen paari aastaga nati ikka arenenud. Kui juba niimoodi üles saab, siis ju see ikka üks lihtne rada ole.

Edasi proovib seina veel nati samblast ja sodist puhastada ning mõned vingemad rajad ära teha. Mõtteid igaljuhul on.