Esimene köis peterile. Alguse 15m läks ludinal. Siis hakkas venima. Puhkepausid läksid pikemaks ja tihedamaks. Situatsioon päädis kukkumisega mõned meetrid enne järsu osa lõppu. Üks kirka jäi küll imelikult ekspressi otsa, aga õnneks miskit hullu ei juhtunud. Peale puhkust viimane nukk vasakult ringiga ning jaam nuki peale.
Teine köietäis oli kaldenurga poolest sarnane, kuid olukord totaalselt erinev. Kui alumine ots oli olnud varjus, külma ja nati isegi rabeda jääga, siis siin paistis ere päike ja sein oli täitsa vesine. Olenemata valitud liinist said kindad esimeste meetritega märjaks, kuid õnneks olid soojakraadid ning sõrmed elasid selle üle.Ronisin kose parempoolsel küljel pannes puure nii tihedalt kui enamvähem tugevat jääd leidsin ning liikusin edasi nii kiirelt, et puurid ei jõuaks kuuma päikese käes soojenedes jääst välja sulada. Poole peal sain ühe väga hea puuri päikse eest varjulisse õnarusse ning üleval pool otsas leidsin natukene lund kaitsekilbi ehitamiseks. Sein ei olnud küll väga pikalt väga järsk, kuid siiski. Samas oli eelnevate päevade turnimine juba põhja alla tekitanud ning tunne hakkab kergelt juba märku andma. Lõpu 10 meetrit väheke laugem ning saigi ennast polti klikkida.
Üleval jaamas istusin sooja päikese käes kivil, vaatasin alla maalilisse orgu ja tõmbasin vaikselt köit sisse. Kui nüüd oleks olnud veel istumismatt ja linnulaul, siis oleks sinna jäänudki. Teispool orgu paistis kutsuvalt suursugune Eisarena. Konkurentsitult parim julgestuskoht kogu reisi vältel. Laskumisel üllatusi ei juhtunud ning päev tuli lühike nagu arvata oli. Igaks petteks tegime veel skauti Eisarena poole, et järgmiste päevade tarvis täpsed parkimised ja liginemised ära vaadata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar