Minu panus rahvarohkeimale rahvajooksule

Hommikul väntasin rattaga kohale, kuna veebilehe kohaselt pidi kohapeal olema valvega rattaparkla. Tunnike enne 21km starti seda igaljuhul veel ei olnud ning pakihoius töötavad noored sellest ka miskit asjalikku ei osanud rääkida. Igaljuhul sain oma ratta sinnasamasse pakihoidu numbri vastu ära paigutada. Hiljem teisele ringile minnes nägin läbi aia ka juba vahepeal kerkinud jalgratta parklat. Seega korraldajad olid lihtsalt natuke omadega jännis.
väikesed soojendused, valmissättimised ja varsti oligi stardi aeg. Kodust oli ka mingi 30 kroonise taskuraadio koos tuliuute patareidega kaasa haaranud, et väga igav joosta poleks. Timmisin selle Energy FM peale ja olingi valmis.
Starti võtsin enamvähem rahulikult, kuigi üritasin eespool jooksvat Ristot kätte saada. Õnnestus see alles kuskil 5km peal, kus tal vist esimene spurt otsa sai. Kuna enesetunne normaalne, siis ei hakanud hoogu eriti maha võtma ja panin edasi. Enne esimese ringi lõppu said raadio patareid tühjaks. Ikka eriline voolutarbija on see odav käkk küll. Peaks prügikasti viskama. Lisaks sellele hakkas teise ringi alguses vasak jalg üleeilset orienteerumist meelde tuletama. Siis nimelt jäi kand teipimata ja tulemusena suur villikene strateegilises kohas. Edasi pidi jooksma vasaku jalag plätsudes sest rulluvat sammu ei saanud hõõrumise pärast teha. Pärast jooksu oli lihaste järgi kah aru saada, et jalgadega on ikka väga ebasümmeetriliselt tööd tehtud. Tempo langes kah vähe ja tulude/kulude (möödumiste/möödujate) suhe hakkas negatiivse poole kalduma.
Lõpusirgel aga hea üllatus: aeg tuli sutike alla 1:40-ne ehk siis suts parem kui 5min/km. Pole üldsegi paha tulemus. Nüüd peab ainult jala(d) korda saama ja järgmised üritused juba ootamas.
Ja peale jooksu loomulikult sai lihased ühe väikese rattasõiduga maha rahustatud. Küll on hea, kui võistlused on kodust mõistliku väntamise kaugusel, pole vaja bensiinile raha kulutada ning saab enne natuke sooja teha ja pärast natuke lõdvestust.