neljapäev, september 28, 2006

xDream sprint Võrus - Verd päris välja ei saanud

Seekord saime vett, tolmu, mägesid, päikest ning ühe liiklusõnnetuse. Ja loomulikult mitu tundi mõnusat rassimist Võru ümbruse maastikul.
Rajale saime tänu eelmise etapi heale tulemusele esireast. Sellest polnud aga suurt tolku, sest asi algas valikorienteerumisega -- Iga tiim pani oma ettenägemise järgi punkte võtma. Meie otsustasime kõigepealt minna järvest lääne poolse ala peale, kuna seal oli lihtsam ring paika panna ning siis tee peal mõelda teise poole trajektoor. Väga suuri prohmakaid sisse ei tulnud, kuid kümmekond minutit saab paljalt orienteerumise kaela ajada küll. Kas siis natuke ebaõnnestunud järjekorra pärast, või siis vale trajektoori pärast või siis maastikul ebalemise pärast. Meie rajavalik siis järgmine: 46-47-42-43-44-45-41-38-40-39-36-37-34-33-31-32-35-48. Lõpus ei viitsinud ümber tiigi joosta ja tegime väikese supluse. Vesi oli mõnus.
Lisaülesande käigus tuli paintballi lasta, see sai ülesandeks Ristole. Tulemuseks 4 mõnusat trahviringi, ilmselt saime kõige rohkem joosta. Igaljuhul saime peale suplust kondid soojaks ja siis oli juba mõnusam ratta selga istuda.
Esimesse rattapunkti sõites tekkis juba kaks viga. Esiteks valisin vale tee haru mistõttu sõitsime natuke ringi ning teiseks ei keeranud suurelt teelt päris õige koha pealt ära, mistõttu pidi väheke tagasi sõitma. Kuradimäe punkti minnes sai mõnikümmend meetrit õigest teeotsast mööda pandud ning jällegi väärtuslikud sekundid/minutid kuluvad. Andsumäe punkti ei viinud aga ühtegi teed ja kõige kiirem variant oli sinna järsust nõlvast ose üles ronimine. Jälle tuletas ratta raskus meelde seda, et peaks voki kergema ja parema vastu välja vahetama. Sellest hoolimata oli meil aga selle lõigu kaheksas aeg. Hiljem piltide pealt vaatasin, et seal kuskil oli ka üks trepp, tõenäoliselt nati mööda mäekülge edasi hüppetorni juures.
Järgmisesse punkti minek oli aga esimene suurem eksimus. Suurele teele jõudes ei paigutanud ennast korralikult kaardile ning valisin paralleeltee, mis viis valele poole punkti. Tulemuseks see, et kogu punt, kellest olime mööda saanud, jõudis meist ette. Ja kuna pidime neile järgi jõudma, siis ei vaadanud väga hoolikalt kaarti ning saigi pundi sabas liiga hooga sõidetud ning tulemuseks väikene ring.
Kõige hullem orienteerumisviga sai aga tehtud Viimäe punktist lahkudes. Pikemalt kaarti süvenemata keerasime tagasi suurele asfaltteele, et kiiruses võita. Tegelikult aga selgus üsnagi varsti, et asfalt läks üle kruusaks ning seegi tegi sellist sinkavonka trajektoori, et loodetud võidu asemel tuli kopsakas kaotus. Lisaks veel väike segadus enne suurele teele saamist ehk siis lõike mitte kasutamine. Loodetavasti võtsime natuke tagasi sellega, et punkti lähistel ei sõitnud me ainult mööda teed vaid üle ühe oja panime roostikust vähemalt poole kildise lõikega. Järgmised punktivahed sai head tempot tehtud ning paljudest möödutud, kuid vahetult enne kanuu vahetusala juhtus ühes pimedas kurvis "kerge" õnnetus. Ütleme nii, et üks konkurentidest oli punktist mööda pannud ning tuiskas täiel aurul meiega vastassuunas(tagasi). Risto oli seekord esimene ning nii kui vastutulija kurvi tagant ilmus tehti mõlemalt poolt mõned "pettemanöövrid" (vinks vonks rattaga otsutamata, kas keerata vasakule või paremale) ning kiirelt pidurit. Piduri panemisest polnud aga suurt kasu, sest kiirused olid suured ja laupkokkupõrge vältimatu. Käis ilge raksakas ning maas oli vaid kaks meest ja hunnik rauda. See oli esimene kord, kus ma nägin kiivrit toimimas kogu raha eest. Kui peale mõneminutilist kogumist ja asjade ülevaatamist saime seekord liikuma, siis ilma kiivriteta oleks sealt kaks meest autoga ära viidud. Ja pole üldsegi kindel, kas kanderaamil või plastikaatkotis. Soovitan seega kõigil ratturitel kiivri kandmisesse täie tõsidusega suhtuda, sest juba järgmise kurvi taga võib ka teid oodata ettenägematu takistus.
Niisiis saime kenasti liikuma ja ees ootas kanuu. Alguse paar punkti oli lihtne, vaid mõla, sest mingit valiku tegemist teha polnud vaja. Siis tuli rullitamine, mille keskel tuli ka üks vabavise sisse saada. Ei tea, kas asi oli selles, et seisin rullidel või selles, et pole ammu saanud kossu harjutada, igatahes kulus hulk proove enne, kui võrk sahises ja saime hakata tagasi rullima. Peab ütlema, et suusakeppidest oli abi, sest siis sai asendit ja tehnikat vahetada ning kokkuvõttes said jalad ja käed võrdselt koormust.
Kanuu teine pool oli aga vähe keerulisem. Alguses kohe 400m ülevedamist ning siis ei paistnud kah mingit head varianti, kuidas lõppu jõuda. Meie otsustasime sõita nii kaua, kuni linn vastu tuleb ning siis kaks meest panna kanuuga vahetusala poole jooksma ning kolmas korjab järelejäänud punktid. Seda aga ei pidanud tegema, sest osutus, et üks kaardile joonistatud kraavike oli tegelikkuses päris lai kanal ning see viis suhteliselt hea trajektooriga punktini ja siis lõppu. Sillapunkt 37 oli aga meie kohale jõudmise ajaks kavalalt vee alla peidetud, niiet esimese hooga ei leidnudki teist üles. Kanuu lõpetasime 15 kohal ning ees ootas väikene jooksuring linna peal. Ega seal linnas eriti orienteerumist vaja lähe, lihtsalt kes on tugevam, see jõuab kiiremini. Meie seega eriti kiiremini ei jõudnud. Jooksu keskele oli aga pandud üks mõtlemisülesanne. Nimelt tuli jalanõud jalast katkuda ning spordisaalis olevad eri värvi toolid üle lugeda, kokku liita ning veel mõned arvutusülesanded teha. Tulemus paberile kirja panna ning kui õieti sai, siis sai välja. Esimesel korral tegin lolli eelduse, et kõik neli pinkide gruppi on ühesuurused ning korrutasin ühe neist neljaga. Teisel korral sai ikka kõik ilusti üle loetud ja saime õige numbri. Koos aeglase jalanõude manageerimisega saime siin kaotust ligi 5 min. Nüüd jällegi tuim jooks tagasi vahetusalasse, kust ratta selga ja viimaseid punkte võtma. Ühe punkti otsimisel tegime (mina tegin) vale pöörde ning seetõttu pidime oma koha pärast rohkem pingutama. Sellest hoolimata aga saime oma lähimatest konkurentidest mööda ning lõpus oli meil 15-nes koht (meestest 12). Esialgsete arvestuste kohaselt sai sel aastal tänuväärne koondtulemus saavutatud. Eks ootab ametlikud tulemused ära ja siis rõõmustab juba põhjendatult.

Kommentaare ei ole: