Ööralli: No nii sooda ei anna olla

Sai siis selline tore orienteerumisüritus nagu ööralli kavasse võetud. Kahesed tiimid ja öine teatejooks. Joostakse siis pirita metsades kordamööda 4.8; 2.3; 2.3; ja 4.8km pikkustel radadel. Minu kanda oli esimene ja kolmas. Ühisstardist sai kohe oma punkti poole kapatud ja üritasin meeleheitlikult jälgida, et ikka õige numbriga punkti võtaks. Tegelikult mulle ei meeldi eriti Pirita metsas jooksmine, sest seal on minu jaoks liiga palju teid ja radu. Lugemine ja suunataju lähevad väga kergelt sassi ja tulemuseks on metsa kammimine valest kohast. Niimoodi viitsin aega punkti 43 otsingul. Veelgi hullem oli punkt 42, mis tuli võtta peale jõe ületust. Esiteks ei saanud ma täpselt aru, kuskohas ma peale jõe ületust olen, teiseks ajasin ma kaks oja omavahel sassi ja tuhnisin natuke aega vales võsas ning siis sa ka veel punkti lähiümbruses ilgelt kaua aega ringi sebitud, kuna oli teine nii mõnusalt kalda alla paigutatud. Järgnevad punktid tulid ilma eriliste probleemideta. Andsin vahetusalas teate üle ja siis selgus pulga lugemisel, et olen siiski esimese punkti valesti võtnud 33 asemel ilutses minu nimekirjas 33. Juba teist korda järjest sama jama. olenemata disklaffi saamisest tegime ikkagi kõik neli etappi ära. Võiks öelda, et teine jupp läks juba tunduvalt paremini. Ju ma võtsin asja rahulikult ja ei tormanud liigselt. Ühes kohas panin küll suuna peale minekul väheke võssa, kuid see viga sai paari minutiga korrigeeritud.
Kokkuvõtvalt oli öine orienteerumine jällegi mõnus vaheldus. Peaks lähiajal veel paari öist üritust proovima ehk hakkab siis ka asjast natuke asja saama.