Titekari Raekojas pidu panemas

Eile oli see päev, kus valitud tegelased said rahulikult oma autot raekoja platsil parkida. Mina nende hulgas. Nimelt oli suvel tavapärase perekonnaseisuametist sünnitunnistuse kättesaamise asemel kihk valida pidulik tunnistuse kätteandmine Tallinna Linnapea poolt Raekojas.
Eile jõudis siis see päev kätte. Loomulikult oli juba nädalake varem kodus selline teema, et mis me lastele selga paneme ja mis ma endale selga panen (see pole minu suust muideks) ehk siis selline teada naiste värk. Igaljuhul lahenesid organisatoorsed küsimused eelneval/üleeelneval päeval kõigile osapooltele vastuvõetavas formaadis.
Pidulik üritus ise oli tore. Saal oli tittedega lapsevanemaid täis tuubitud, linnapea nägu oli kui säraküünal ja ega teisedki tegelinskid just väga mornide nägudega ei paistnud. Kohale oli kutsutud ka mingi mudilaskoor, kelle esituses paari ilusat laulukest kuulati. Linna kõrgeim ametnik pidas väikese kõne ja hakatigi tunnistusi ja väikesi kingipakke üle andma. Huvitav oli see, et kuigi ühte ruumi oli kokku aetud hulgaliselt väikseid ilmakodanikke, oli kisa siiski üllatavalt väike. Enamus kas magas või uudistas niisama suurte silmadega ringi. Meie poiss oli kogu ürituse aja kenasti üleval ja uudistas mis ümberringi toimus. Tegelikult oli hoopis nii, et kui päälik kõnet pidas, siis kisa tõusis ja kui lapsed laulma hakkasid, siis kisa vaibus ja nauditi ilusaid helisid. Kui aga muusika lõppes ja jälle jutustama hakati, tekkisid jälle lastele iseloomulikud hääled. Tore oli aga asja juures see, et linnapea ei pannud asja üldse pahaks vaid mainis hoopis, et pole vajagi lapsi väga vaigistada, see käib kõik asja juurde.
Peale tseremoonia lõppu pakuti ka natuke torti ja jooki. Väga maitsev igatahes, kondiitri pealt polnud kokku hoitud.
Ja otseloomulikult lasima ka endid koos linnapeaga pildiaparaadi sisse imeda, eks lähiajal uurib piltniku käest, et kuidas pildid välja tulid ja mis nende eest plekkima peab.
Tagantjärele olen rahul, et tavalise protseduuri asemel sai see pidulik sündmus valitud. Ehk siis tegelikult pidi seda ise eelnevalt teadma ja ametniku käest spetsiaalselt küsima, sest ega ju tavalistele inimestele ei hakata peale pressima, et "Kuule äkki tahaksite ikka Raekojas linnapea käest käepigistust ja torti kah?". Siit siis mõned plusspunktid www.perekool.ee keskkonnale, kust meie naispere tarvilikku infot ammutamas käib. Igaljuhul kellel pole tunnistuse kätte saamisega kiiret võiks seda pidulikku varianti kaaluda. Endal pärast võibolla mingi tore mälestus lisaks.