Eelmine aasta näitas, et päeva stockholmis veetmine ei ole mõtekas. Seega plaanisime selle asemel hoopis looduses mingi kalju otsida, et saaks enne jääle minekut väheke põhjamaist kaljut kraapida.Linnast välja sõitsime mööda E20 maanteed ja ega päris head kohta ei olnudki lihtne leida. Igaljuhl nägime mingi hetk teest vähe eemal üht kaljut kõrgumas ning seadsime sammud sinnapoole.
Kalju oli umbkaudu 10m ja nati positiivset, nati vertikaalset ja nati negatiivset. Tegime umbkaudu 4-5 erinevat rada paar korda läbi enne kui kõht tühjaks läks ja väsimus peale tuli.
Peale sööki kerge matk üle küngaste eelnevalt nähtud kalju poole, mis asus parkimiskohast suts kaugemal.
Otseloomulikult polnud seal aga midagi ronimisväärset ning peale seda, kui olime natike neid elukaid vaadanud, mis tassi peal omi asju ajavad ja natike jahiputkade hingeeluga tutvunud leidsime metsast veel ühe 10 meetrise kalju, kus siis mõningaid pragusid sai ronida.Kahjuks ei leidnud piltide hulgast ühtegi suures plaanis tehtud kaadrit ja ei saagi näidata, mida ja kuidas ronisime. Aga ronimis- ja kõmpimistrenni sai 5-6 tunni jagu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar