Kui jalutada "Upper gorge" kanjonis või sõita mööda teed Rjukanist Krokani poole, siis ilmtingimata kerkib mingi hetk silmade ette üks majesteetlik sinise jääga suur ja lai jääkosk. Ja kuna ta juba silme ette satub, siis tekib kohe ka tahtmine seda vallutada. Kuna raskusaste tundus sobiv, siis saigi ette võetud.Kuna kosk asus jällegi kuskil ülal kõrgel, siis kõigepealt tõusime mööda 60 kraadist lumenõlva, siis selgus, et seal on juba rajale minemist ootamas üks köiskond ning üks aeglane paar seinal.
Plaan aga tuleb täita ja nii me siis panime endid järjekorda. Kui õige aeg saabus, siis läks juba kiirelt ja libedalt.
Esimene köiepikkus väga lame ja lihtne. Igaks petteks sai vist 2-3 puuri pandud.
Teine köiepikkus oli nati asisem ehk siis esimesed 10m peaaegu vertikaali ja ülejäänud vahelduvalt astmelist jäämoodustist.
Kolmas köiepikkus aga oli ainult maksimaalselt pool köiepikkust ja seegi nii lame, et lausa hale hakkas endast.
Peab nentima, et oli pettumus. Kas oli minu vorm paremaks läinud, või raskus üle hinnatud ei tea, aga oleks nati suuremat vastupanu oodanud. See oli ka paarilise arvamus.
Laskuma ei hakanud, vaid tegime lumes sumpamise matka üle mäenuki auto juurde. See võttis küll suts vähem aega, kui ronimine, aga oli kurnavam. Muu hulgas nägime lähedalt ära ka hüdrojaama mäest alla tulevad massiivsed veetorud.Kuna päev oli alles poisike ja erilist ronimist veel teinud polnud, siis suundusime Krokanisse. Seal siis sai valitud üks järsuna tunduv kosk "Gaustaspokelse WI4". Köie viisin üles selle parempoolset järsemat serva pidi mida ise liigitaks WI5 alla.
Kui juba köis üleval oli, siis sai ka alumise otsa mixed liini negatiivsust proovitud. Vähemalt sai sel päeval natuke ronida kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar