Vildi koht on kapi all.

Nädalavahetusel klopsisin vanadest mööbliplaatidest ühe ajutise kapi kokku. Et põrandat kaitsta sai sinna alla vildiribad liimitud. Ja et neid vilte mitte värske liimiga koos kokku pressida, siis sai kapp liimi kuivamise ajaks ilusti selja peale seisma jäetud.
Poiss va kurinahk ja osavnäpp aga avastas, et neid vildiribasid on väga tore sealt kapi jalgade küljest maha kiskuda. ja siis selle liimise vildiga kõik kohad ära mäkerdada.
Oi ta selle eest sai....
Aga kappi ju vaja ja põrandat vaja kah kaitsta. Liimisin ribad tagasi.
Poiss va kurinahk leidis jällegi ühe hetke ja naksti oli enne minu kiiret kohalekargamist kaks vildiriba kapist irdunud nagu eimiskit.
Nüüd sai poiss veel rohkem ja pikemalt...
Aga lootus, et minu uuesti külge liimitud ribad püsivad oma kohal oli ennatlik. Üks hetk tuli põnn jälle minu juurde kurtma et näed mis jama mul siin käe küljes on ja üldse ära ei tule. Kuna ta rääkida veel eriti ei oska, siis kostus see nagu temperamentse väljamaalase tähtis jutt. Eino siililegi selge, et see on liim.
Ei olnud isegi niipalju pealehakkamist, et oleks poisile andnud...
Õnneks läks ta nüüd varsti magama ja vildid said oma kohtadele.