Kiiresti üles-kiiresti alla

Nädalavahetus on läbi.
Ja selle hooaja (jää)ronimishooaeg on kah nagu kirjade järgi läbi. Lõpetuseks oli siis Künnapi igakevadine võistlus mis sel aastal oli kaljude peal.

Laupäeval kiirusronimine: kirkade kassidga mööda seda kõige tavalisemas ronimiskoha olevat kõige lihtsamat pragu mööda üles. No mitte päris üles, vaid ikka ainult sinnamaani, kust alates ronimine juba natikenegi keerukamaks muutub. Seal siis enesejulgestus, laskumisköiele külge haakimine, laskumine ja all enda köielt lahti haakimine. Ja kõik loomulikult aja peale.
Minul ebaõnnestus asi täiega.

• Ülesminekul ei taibanud õigel hetkel jaamaköiest haarata ja ennast üles tirida, vaid ronisin korralikult kirkadega mis võttis omajagu kauem aega.
• alguses hakkasin ennast vale köie peale laskumiseks kinnitama.
• laskumiskaheksa karabiin oli pahasti vöös ja laskumisköie sain karabiini värava mittetäieliku avanemise tõttu pandud alles pika pusimise peale.
• all ei tahtnud haarav korralikult hargneda

Ja kõige selle tulemusena sain aja 3:08 ehk siis palju.
Kuna ise ei oska veel endast pilte teha, siis virutasin internetist.