2. päev - alustame kergemalt

Alguses väga karmi kohe ei tahtnud teha ja suundusime Vermorki ehk siis elektrijaama silla juurde panime auto ja vaatasime seal ühele ja teisele poole. Kohe alguses toimus seltskondade jagunemine soovide ja kogemuste järgi ning igaüks siis tegi seda, mida jõukohaseks arvas olevat. Minu saagiks jäi kõigepealt Nedre Swingfoss WI3, mis näitas enamvähem koha kätte, et mis värk siis selle jääronimisega sel aastal on. Vaid ühes kohas oli 5m jagu vertikaalset osa sees ja see möödus kerge tehnika meeldetuletusega. Ja et kogemus ikka täielik oleks panin enne üles jõudmist sellise paugu, et vasaku käe väikene sõrm jäi kirkavarre ja jää vahele ning igasuguste seaduste kohaselt ikka niimoodi, et küüs sinine ja käe kasutamine tükiks ajaks raskendatud. Kaks päeva ei saanud normaalselt saapapaelu pingutada ja vasaku käe kirkahoop oli järgmistel päevadel palju ettevaatlikum ja nõrgem, kui oleks vaja olnud.
Ja siis vaatasime veidi kanjonis ringi. "Upper Gorge" kosed, mis oleks olnud jõukohased ja paraja pikkusega olid kõik ronijaid täis ning suundusime siis nati tagasi. Valisime välja kose, mida ronisime ka eelmisel aastal esimesel päeval (Vemorbrufoss ost WI4), aga nüüd sai seda teha korralikult altjulgestuses ja parempoolset kõige järsemat serva pidi. Alumine 10m peaaegu vertikaalne, siis 10m lamedat, siis 20m peaagu vertikaalset ja siis 10m astmetena ja viimane 10m oli mööda imeõhukest jääd, kus taga voolas vesi. Julgestust polnud seal lõpu osas kuskile panna ja kirkade kassidega tuli väga ettevaatlikult toksida, et mitte 20-ne meetrist lendu teha. eelmisel aastal oli jääseis ikka palju parem.
Nibin-nabin jõudsin 60m köiega puuni, et baas teha.
Esimese päeva kohta igati korralik sooritus.