Lahkumise päev. Hommikul võttis asjade pakkimine, maja koristus ja üleandmine piisavalt aega, et selleks päevaks välja valitud ronimiskohta "Kong Winter" jõudsime alles kella ühe paiku. Seal siis väga lähestikku mitu ühe-kahe köiepikkust rada raskusega WI3-WI5
Kuna lähenemine oli ülalt, siis kõigepealt lasime alla ühe fiks köie, et kõik ikka pärast ilusti üles saaksid. Ja see oli siis umbes sellest kohast, kus pidi olema WI4 rada nimega Kong winter. Nati küll vasakult poolt, aga raskusastmelt umbes võrdne.
Mina aga tahtsin nati midagi muud. Ja kuna ülejäänud paraja raskusastmega kosed olid hõivatud, siis jäigi vallutamiseks üks WI5 King Kong. Pildil parempoolne joon ja pusin parasjagu seal keskel ühe puuri kallal. Alguses küll pelgasin enda jaoks vähe raskeks, aga tegelikult täiesti paras lihtsalt oleks võinud rohkem slinge kaasa võtta, et purikate ümber julgestust panna. Puurimine oli mõne koha peal kehva jäästruktuuri tõttu isegi ohtlik.
Nati oli veel pimedani aega ja ülejäänud seltskond polnud kah veel täies koosseisus üles jõudnud, seega õnnestus veel miskit teha. Sai siis nati kergem asi võetud mille teekond kulges vasakpoolset joont mööda. Ronides pidin hoidma ranget joont, et mitte ronida parempool roniva ülaköie rajale ja mitte vasakul pool ronivatele inglastele jääd kaela ajada(mina pildil vasakpoolne). Selle tõttu tuli ehk rada vähe keerulisema ülesehitusega, kui pildilt paistab, kuid tehtud ta sai. Ühes kohas enne lõppu pidin küll kukkumise vältimiseks veidi tagasi ronima ja käsa puhkama, aga muidu kulges rahulikult ja stabiilselt. Üles jõudes oli muidugi toss päris väljas, aga eks oma osa selles oli ka sellel, et kogemata olin sooja kisselliga termose asemel kaasa võtnud vaid külma vett sisaldava termose ning kuiva ja saepurust küpsist niisama närida ei olnud tahtmist.Jällegi üks kordaläinud päev. Lühem, aga ikkagi piisavalt intensiivne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar