Eile hommikul silmasin õigemini küll kuulsin hommikutelevisioonist üht mahedat lauluhäält harfi ja kitarri taustal. Pärast aga mainiti, et seesamane laulja annab õhtul kontserdi sellises kohas nagu Aravete kultuurimaja. Kuna mul on Aravetel tutvusi, siis sai kõigepealt kohalikele soovitatud, et kui sa veel kuulnud pole, siis teil on praktiliselt koduõuel hea kontsert tulemas.
jutuajamine viis aga niikaugele, et planeerisime ka endi lapsed hoidlasse ja läksime kontserti nautima. Pikka aega pole käinud kuskil väikses kohas mingit kultuuri saamas, seega oli elamus veelgi erilisem. Õhkkond oli selline hubane ja kodune. Kohalik rahvas oli kokku tulnud ja vadistas vaikselt omavahel. Kõik tundsid kõiki või siis peaaegu kõiki. Saal oli siis selline sügavalt nõuka hõnguline väike kino/rahvamaja moodi. Või siis meenutas kõige rohkem ehk kunagist põhikooli aegset aulat. Ainult et tunduvalt väiksem. Kõigepealt nn soojendusesineja "klaveril" mis tegelikult oli tugeva võimuga ühendatud süntekas. Helid olid küllaltki klaveri moodi, ainult et liiga ülevõimendatud, jättes sellega väheke tehisliku mulje. Pianist ise oli aga tasemel. Mängis ühte jutti mingis kompositsioonis kümmekond prantsuse sugemetega lugu. Mina tundsin neist ehk pooled ära kui mingi filmi saundträki osa. Ülejäänud olid lihtsalt ilusti ette mängitud.
Õhtu peaesineja Cecile Corbel koos kitarrisaatega oli aga lausa võrratu. Mõnus pehme ja puhas hääl. Toredad viisid ning hea pillimäng. Kõik see mõjus nii, et nüüd on meil plaadimängijas üks uus plaat. Tegelikult on lausa imekspandav, et selline tegelane esineb sellises kohas nii väiksele publikule. Kohal oli vast mingi 80 inimest. Rohkem ei oskagi esinemise kohta öelda, kõik oli lihtsalt nii hea, et seda peab ise kogema.
Teie õnneks, kes te juhtute seda tükki siin lugema annab Neiuke Eestis veel mõned kontserdid. Näiteks 24 märts Tallinnas Kindlasti leidke see poolteist tundi ja minge head muusikat kuulama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar