Jääronimisvõistlus -- paarisronimine

Paarisronimine on siis selline ala, kus kaks ronijat on omavahel köiega ühendatud ning teevad ühe lühikese marsuudi. Rada on siis selline, et kõigepealt ronib üks altjulgestusega seina peal oleva baasini, julgestab teise järgi. Siis tehakse eesliikujavahetus ning mööda tugiköit liigutakse traaversiga järgmise baasini. Sealt tõuseb üks liige mööda tugiköit ülemise tugibaasini, paneb sealt läbi köie ning laskub tagasi endisse kohta. Seejärel tehakse sellesama köie peal pendel (joostakse köiele toetudes mööda seina) eemla asuva baasini. Kõigepealt üks ja siis teine. Siis veel üks tõus mööda tugiköit ning lõppu veel mööda oma köit alla laskumine.
kuna sel aastal olid jääolud kehvad, siis jääpuuride asemel tuli kasutada valmistehtud julgestuspunkte. Meil oli enne ronimist kõik korralikult valmis mõeldud ning tundus, et ka erilisi segadusi ei tekkinud. Võiks vaid välja tuua, et enne pendlit panin ma baasi julgestusvahendi, kuigi seda polnud nõutud. Peale pendlit aga oli meil hetkeline mõttepaus, seoses köie kasuliku pikkuse ja tegevuste ajastamisega. Ja noh seda kah, et köie suutsin väheke sassi ajada ja laskumine polnud kõige sujuvam.
Tulemuseks teine aeg mis arvesse läks. Nimelt sai üks tiim veel parema aja kui meie, kuid neil oli kaasas liiga lühike köis ja viimsellaskumisel ei ulatunud topeltköis täiesti alla välja. See tähendas disklaffi.
Kahe päeva kokkuvõttes sain ma individuaalse esimese, paaris teise ja võistkondliku kolmanda koha. Ku mitte arvestada kiirusronimist, siis täpselt sama tulemus mis eelmine aasta.
Jääme järgmist hooaega ootama, sest selleks talveks on jääga köki-möki. kassid ja kirkad võtsin juba pulkadeks lahti, puhastasin ja konserveerisin. Kuigi võib juhtuda, et suvel proovib nati drytoolingut, sai talve asjad siiski suvekorterisse ära sadetud.