Praamiga rootsi ja päev Stockholmis

Riputan nüüd siis üles oma Norra jääronimisreisi muljed. Kõiki saad korraga vaadata siit

Laevaga rootsi ja sealt edasi norra poole. Tegelikult pidime Stockholmis veel nati aega parajaks tegema, et mitte ööseks Rjukanisse jõuda. Tegelikult pidime lausa õhtuni linna peal olema, et õiget lahkumisaega oodata.
Suhteliselt igav ja tüütu päev,kuid üks mõnusamaid mälestusi sellest päevast oli õhtueine ühes pitsabaaris. Me olime seal kuuekesi ja mõtlesime, et 2 suurt pitsat oleks täiesti paras. Valisime siis sordid ära, võtsime veel mõned karastusjoogid kah juurde ja jäime ootama. Nati aja pärast toodi keset lauda kauss salatiga ning kõigile ka parajad taldrikud. No me polnud küll tellinud, kuid mõtlesime, et ju see siis käib põhiroaga kaasas. Hakkasime seda vaikselt mugima ning siis toodi ka esimene pitsa. No mine pekki! Nii suurt pitsat pole ma varem näinud. Kõigil jäid karbid lahti, et kas oelks ikka pidanud kaks tükki tellima. Igaljuhul oli asja läbimõõt poole meetri ringis ning kuigi põhi oli õhuke, siis staffi oli peal tubli sentimeetri jagu. Ja siis toodi veel teine kah. Sellise söögikoguse peale hakkas meil muidugi jook otsa saama ja tellisime juurde. Küssa peale, et kui palju siis arvele juurde tuleb vastati kuidagi rootsi keeles et pole probleemi: no charge. Siis sai veel mõned ringid jooke tellitud. Arvelt selgus aga, et olime maksnud vaid kahe pitsa ja ühe mineraalvee eest. Imelik aga oli see, et keegi meist ei tellinud mineraalvett.
Varsti tuli aga lahkumise aeg. Kuna meil oli pikk öine sõit ees, siis sai veel NIISAMA sealt kohvi lastud teha ning termosesse panna. Termosed olid meil muidugi endal olemas.
Ja ega rohkemat sellel päeval ei toimunudki. Panime norra poole ajama. Alguses mööda kiirteed 120km/h ja pärast nati aeglasemal. Aga see oli juba järgmisel päeval.