Kaerepere xDream

Üldiselt oli VÄGA palav. minu 3 liitrit vett sai seljakotist otsa kanuu alguseks, kus uuesti 2L sisse panin. Lisaks kaanisin joogipunktides palju juurde. Enne lõppu oli jälle vaakum ning aitas vaid Kehtna lisaülesandest kaasa haaratud pudel jooki. Peale finishit sai vist veel paar liitrit joodud.

Alguses tuli kohe rattahajutus ning see tõmbas kõik laiali. Mina lugesin stardikoha millegipärast valesti ja udjasin esimesse punkti kohe vales suunas (2,5 min)
2A->3A oleks pidanud valima ringi tee, aga õnneks suurt eksimist ei tulnud (1min)

 Edasine rattasõit oli kahjuks väheste valikutega ning kõik kulgesid ühes rivis. Ainuke valiku koht all vasakul nurgas raudtee juures. Meie läksime ringiga, aga pole veel aru saanud, kas see oli kiirem või aeglasem. Hoolimata sellest sai aga vigu tehtud siin parasjagu. 4->5 lõunasse sõidul ühest kohast panime otse elektriliini alla. (3 min) ja kaardi paremal all nurgas sõitsime minu vedamisel totaalselt valet teed mööda külast välja. (6 min)

Joonorienteerumine tuli päris hästi välja. Paaris kohas küll kaldus nati kõrvale, aga õigesse kohta tehtud kontrollvaatamised aitasid punkti leida ning otsest viga ei tulnud.

14->15 Rattaga põhja poole sõites sai liigselt passitud ja valesid teeotsi proovitud. lõpuks ikka ülevalt ringi. (1 min)
Trekkimisele minekul 16->17 ununes üks kiiver pähe ja tuli see rataste juurde tagasi viia (1 min). Üle raba minek oli küll aeglane, aga vähemalt suund oli õige ning ujumise algusse jõudsime ilusti.

Rabalaukas ujumine oli hoolimata krampis jalgadest ülimõnus. Mul oli 30L veekindlasse kotti pakitud seljakott ja ülearused riided ning natike õhku. Selle peale siis toetusin ühe käega ja teisega sõudsin edasi. Ühe korra päästis see mind suurest hädast, kui keset laugast vasak jalg järsku valusaks pulgaks muutus ja paremaga sai ainult natikene siputada. Lisaks oli koti rihma küljes hea kaarti hoida. Ujumisel tehtud krambipausid ning aeglasem liikumine läksid maksma hinnanguliselt 10min.

Peale lisaülesandeid valikorienteerumises rõhusime jooksmisele 91-90-99-97. Lootsime leida rabast laudtee, aga see oli tüng. Siiski oli kõvem pinnas, kui enne ujuma minekut ning väga palju ei hävinud. Võitjatel sama valik aga tempo kiirem. 91 ning 90 juures mõlemal 30 sek errorit kah.

Järgnev rattaetapp sisaldas üht pikemat lihtsat lõiku, natikene võsaste küngaste vahel turnimist ning siis üht juppi, kus tuli teha teevalik. Otse mingit normaalset rada ei läinud, Jäi kas lõunast või põhjast ringiga. Meie valik põhjast liikuda läks õnneks ja saime üle põllu lõigata.
 
Kanuu alguses proovisime veesõidukit rattale selga passitada ja sellega liikuda. Tundus aeglane ja loobusime sellest mõttest lauda juures. Lisaks leppisime ratturiga kokku paar treffpunkti, aga oleks pidanud kohe lõpuni minema. Mõttetu ajakulu kokku 5-6 min.

Roll&Ride esimesse punkti liikumisel otsisid ratturid mugavamaid asendeid, Selle käigus panime esimesest punktist mööda ja tulime tagasi. (2 min)
Kõige kiirem oli meie puhul nii, et üks istus sadula tagumisel osal ja jalad rippu või siis nati toetasid kuskile servadele ning teine väntas ja toetas nati sadula esimese otsa peale. Mina olin rullidega taga ning nügisin aegajalt tempot juurde.

Peale Kehtnas puu otsa ronimist tuli veel finishisse uisutada, skyrunneritega ümber staadioni komberdada ning oligi kõik.


Aeg 8:00:41 ning 9-s koht. võitjale kaotasime tervelt poolteist tundi, kuid esiotsa vahed olidki suhteliselt suured. Isegi meie tehtud vigade (31 min) maha lahutamisel poleks väga palju ettepoole saanud. Küll aga teeb meele rõõmsaks trahvideta sooritus. Kuu aja pärast viimane võimalus üldarvestuses ettepoole pressida.

xDream Moostes

alapealkirjaga

kolm käiku millest ühte ei ole ja teised ei tööta.

Asi algas nii, et parklas ratast korda sättides ja prooviväntamist tehes katkes täiesti ootamatult tagumise käiguvahetuse tross. Kuna uut trossi polnud kuskilt võtta ja mingit nipppi ei saanud uuesti kinnitamiseks kasutusele võtta, siis regullisime liiklusvahendi ühe kindla hammasratta peale. Tulemuseks siis kolmekäiguline ratas, millest kõige kergema käigu puhul oli kett liiga pikk ja hüppas kogu aeg kahe hammasratta vahel. Aga etteruttavalt võin öelda, et poole maa peal sai veel nati regullitud ja siis sai juba kõigi kolme käiguga normaalselt sõita.

Eimene ala Rulluisk ja tänu heale stardipositsioonile ei olnud ka alguses väga trügimist ja pingutamist. Rahulik samm ja hoolimata märjast teest kasvasid kiirused parajalt suureks.
Koht 7 ja edasi siis vildaka rattaga seiklema. Kohe alguses oli selge, et liivastel teedel on kolmekäigulisega jama sõita ja tuleb rahulikult võtta, et ratast mitte täitsa ära lõhkuda. Neljandasse (ratta teise) punkti läksime natike ringiga ja kaotasime sellega veel 2 kohta. Viiendasse jõudsime kohal 12 ja algas jalgsi joonorienteerumine. Valik langes A raja kasuks, kuna tundus olema sobilik rada. Joont käest ei lasknud, kuid vähemalt rabas liikudes oli küll tempo vägagi madal. Lisaks veel mõningad kõhklused liikumise õigsuses ning saimegi jooksuga ühele poole alles 16-ndaks langenuna.
Edasine punktivahe 10-11 oli pikk jalgrattaetapp, kus meie trajektoor oli üks keskmine variant päris mitme valiku hulgast, kuid nüüd juba 3x0,75 käiguliseks muutunud ratas ei lubanud head tulemust teha. Kõik kohad, kus tee oli natuke rohkem ülesmäge, kui lauskmaal pidin ma rattalt maha hüppama ja jala edasi lippama, sest pedaalidele jõuga peale vajutada ei saanud ning kergemat käiku kah polnud kuskilt võtta. Suusaradadel sai ühesõnaga kõvasti joosta. Seal oli ka üks järsk nõlv, kust korra koos ratastega alla ja pärast üles ronisime. Selle rattaetapi viimane punktivahe jällegi üks pikem ja mitmete rajavalikutega. Meie panime kõige otsemat teed ehk siis raudteesillast üle natuke mööda väga madalate käsipuude ja astmetega treppi (raudtee) ning siis põhja poole mööda metsateid. Kuskil siin metsavahel sättisin nati oma käiguvahetust täpsemaks ja edasi sai juba kolme korraliku käiguga sõita.
Kuigi ratta lõigul juhtus ühtteist, siis kokkuvõttes jõudsime vahetusalasse umbes samal positsioonil, kui olime eelmisest vahetusalast väljunud. Küll aga tegime seal alas kiirelt ja saime sellega 3 kohta ettepoole.
Nüüd väikene jooks kanuu algusse ja sealt siis mõlades edasi. Koht oli meil 13 ning liidritest ümmarguselt poole tunniga maas. Kuskil lugesin, et seekordne kanuu oli tuim mõlamine ja jooksujuppe ei saanudki kuidagi plaani võtta. Meie trajektoor küll miskit sellist ei olnud, sest vähemalt esimesel kolmandikul sai mitmes kohas kanuu minema lastud ja ise mööda maad silgatud. Liikumisteede animeeringul oli ka ühes kohas selge võit silmaga nähtav. Edasine jah oli suhteliselt üksluine mõlamine, kuid vastutulevad kanuud ja vette langenud puud tegid asja natukene huvitavamaks.
Kanuu lõpuks vahetasime kätt juba päris tihti ning peab nentima, et meie käevahetamistehnika lihvub aina täiuslikumaks. Edaspidiseks võib seda veelgi tihedamaks teha, sest ega väsinud käega tõmmata ei ole mõtet. Hea trajetoori ja jõulise tõmbe tagajärjel tõusime mõlamisega paar kohta, kuid märkimist väärib ehk asjaolu, et saime mõlamises kokkuvõttes paremuselt seitsmenda aja olles parimast vaid 7,5 minutit aeglasem.
Edasi tuli väikene jooks ronimisseina juurde, seal oli SI jaam natuke kõrgemale viidud, niiet pidi sinna ronima. See määrab küll vähe, aga siin siis paremuselt teine aeg. Nüüd veel mõningad jooksuotsad mööda teid, sihte, raba ja männimetsaaluseid, kuni jõudsime järgmise lisaülesandeni. Siin siis pidid kõik mööda paralleeltrosse üle jõe minema. Kuki-muki ütlesime meie, silkasime üle ja vahetusalas olimegi.
Nüüd jälle üks pikem lõik, kuid valikuvariante eriti ei olnud. Vaid üks teedega kaetud koht, kust üle jõe sai ning trajektoori sai sättida vaid ainult lõigetega. Me küll lõikasime sutsuke, kuid mitte mööda lühimat ja kiireimat varianti. Lõpu eel olid korraldajad veel kamaluga lisaülesandeid (karjääris traktorikummi veeretamine, ja veesuuskadega ümber poi sõitmine) pannud ning ka rajavalik oli ühes kohas täiesti arvestatavaks teguriks Meie valisime pika sirge ja asfalttee, kuid äärepelt oleks läinud mööda sihte trampimisele ja kogemata ei märganud kaardil lõike varianti. Pidevalt oli meil küll tagantpoolt tulijaid näha, kuid õnneks oli meil tempo piisav ja kohanumber suuremaks ei läinud.
Täitsa enne lõppu siis ka üks mööda lintidega tähistatud rada kolme kontrollpunktiga takistusjooksukas. Täpselt enne finishit oleksime äärepealt hakanud veel seal leiduva oranzi lindi pärast kellatornigi ronima, kuid kohtunikult pärides selgus et see polnud siiski vajalik.
Seekordne xDream hooaja lõpuetapp sai ühele poole siis ajaga 6:49:49 ning kohaks jäi meile ilus ümmargune 10.

Sarja kokkuvõttes jäime täpselt poodiumilt välja ehk siis kohaks kuraditosin. Ja kui meenutada, siis eelmisel hooaja lõpetamisel olime vist samas seisus. Üldkohad sarja algusest kuni siiamaani saadud siis sellised: 8, 10, 7, 13). Tõenäoliselt võib põhjust otsida esiotsa tiimide tugevnemisest, sest eks meiegi ole paari aastaga kogenenumaks ja osavamaks muutunud. Trenni muidugi pole eriti teinud, aga hähh, kas see ka midagi loeb :)

Kui aga järgmisel aastal saab siis paneme paremini.

rullid veeresid hästi

1:25:24.2 sai uhatud nii kuis jalad ja selg lubasid. Tulemuseks koht esisaja seas. Igati arvestatav, kui hinnata eelnevalt rullidel läbitud kilomeetreid.
Rada oli tore. Põhimõtteliselt oli kolmeks jaotatav. Esimene kolmandik lihtne allatuult ja allamäge, siis kolmandik vastutuult ja valdavalt ülesmäge ning siis kolmandik kus oli mõlemat.
Algus ei olnudki väga trügimine ja juba esimese 500m järel sai pika sammuga sõitma hakata. Muidugi oli seda kaassõitjate vahel laveerimist omajagu, aga see väga ei seganud. Pigem oli hea kogu aeg enamvähem tuules olles oma kohta ja positsiooni parandada.
Esimese ringi esimene kolmandik läks lennates, teine kolmandik paaris grupis ettepoole liikudes kah suhteliselt kenasti. Sellel lõigul sain teada, et kui teisele hakkad liiga lähedale vajuma, siis pole üldsegi patt eessõitjale käsi õrnalt seljale panna ja niimoodi hoogu pidurdada.
Siis aga hakkas suures grupis mingi juhmerdamine ja tõmblemine ja siblimine. Panin teise joogipunkti eel grupist jeehat. Ja niimoodi sai põhimõtteliselt üksi sõidetud esimese ringi lõpuni, siis teise ringi esimene kolmandik ja siis veel teise kolmandiku esimese tõusu poole peale. Selleks hetkeks oli mulle järgi jõudnud osa tagapool liikunud pundist ning nendega koos edasi rühkides sai jälle hingamise ja eluolu kontrolli alla. Pikal vastutuule otsal püüdsime veel paar gruppi kinni ning kuni viimase nn finishilõiguni tehti eesotsas kogu aeg vaheldumisi tööd ja veeti tempo üles.
Lõpu eel aga oli tugev vastutuul ja keegi ei tahtnud enam vahetult enne finishit vedamist enda peale võtta. eesotsas toimus uimerdamine, grupp paisus suureks ja siblimine tihedaks. Mõned korrad sattusin ka ise täiesti ette kogu gruppi vedama, kuid üritasin kah veidike valvsalt viilida.
Ümmarguselt kilt enne lõppu aga pandi pune peale ja siis ei olnud enam suurt tuules hoidmist ja passimist, vaid tuli täiega anda.
Igaljuhul surusin ennast veel finishisirgel mõnest mööda ja sain oma grupist teisena üle joone.
Nüüd peab mõtlema, kas tõesti muretseda endale suuremate ratastega rullid, või punnida nende pisikestega edasi. Vaid mõni üksik minu vahetus läheduses sõitjatest kasutas sama mõõtu rattaid kui mina. Kiirust ja stabiilsust tuleks kindlasti juurde.