Kuvatud on postitused sildiga diy. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga diy. Kuva kõik postitused

neljapäev, aprill 18, 2013

Kaardinduse abivahend isetegijale

Iga jumala kord, kui ma hakkan kuskile loodusesse miskit brausimist tegema minema, tuleb kõigepealt kaartidega mässata. Kuskilt ei saa normaalset kaarti normaalses mõõdus ning tuleb kogu aeg lõigata-kleepida ning ropult aeg raisata.
Aitab.

Tegin ühe väikese skripti, mis tõmbab wms'ist Maaameti kaardipilte ning kleebib need siis vastavalt etteantavatele parameetritele kokku. Nii saab tekitada päris täpse kaardi päris suure ala kohta päris hea resoga. Kahepoolse A3 jagu 300DPI tihedusega pildimaterjali kokku saada pole enam mingi probleem. Limiidi sätib vaid masina jõudlus pilti renderdada ja interneti kiirus piltide sikutamisel.

 Kuna mul pole imagemagicut installitud ja ei viitsinud hakata seda väga torkima, siis üldpildi kättesaamiseks tuleb kasutada kavalust. Mina tarbin selleks Firefoxi pluginit Screengrab, mis teeb siis kogu veebilehest pildi.

Võibolla on kogu selle tegevuse jaoks mõni parem tööriist olemas, kuid mulle pole kahjuks ette sattunud. Nii mõnigi programm oskab WMS infot tõmmata ja kihina kaardile kuvada, kuid pildi kätte saamise või printimise puhul on alati hambad.
Edaspidi igaljuhul on minu kaartide ettevalmistamine palju lühemaajalisem ning saab rohkem aega kulutada trajektoori enda tuunimisele.

Kujundus on muidugi nagu on, aga nuppude tähendus võiks enamvähem loogiline olla.Ja mõõtkava temaatikast pole ma ennast veel läbi närinud. Kui viitsin, siis millagi uurin. Senimaani tuleb loovalt läheneda.
Kes soovib see proovib. Heade soovituste puhul võib teada anda.



 <html>
<head><title>wms kaardi kodu</title>
</head><body>
<?php
if(!isset($x)) $x = "553675";
if(!isset($y)) $y = "6580486";
if(!isset($xsize)) $xsize = "1000";
if(!isset($ysize)) $ysize = "1000";
if(!isset($tilex)) $tilex = "3";
if(!isset($tiley)) $tiley = "3";
if(!isset($pixels)) $pixels = "300";
if(!isset($layer)) $layer = "ALUSKAART";
if(!isset($grid)) $grid = "0";

$layers = array('ALUSKAART' => "pohi_vr2",
                'ORTO'=>"of10000",
        'MV-ALUSKAART' => 'pohi_mvr2');
$imgurl = "http://kaart.maaamet.ee/wms/alus?SERVICE=WMS&VERSION=1.1.1&REQUEST=GetMap&FORMAT=image/png&LAYERS=".
        $layers["$layer"]."&STYLES=&SRS=EPSG:3301";
$height = $pixels;
$width = $pixels;
$imgheight = "height=$height";
$imgwidth = "width=$width";

$zoomfactorx = $xsize;
$zoomfactory = $ysize;

if (isset($pan)) {
    if ($pan == 'left') $x-=$zoomfactorx;
    if ($pan == 'right') $x+=$zoomfactorx;
    if ($pan == 'up') $y+=$zoomfactory;
    if ($pan == 'down') $y-=$zoomfactory;
}

if(isset($submit) && $submit == 'zoomout') {
    $xsize +=round($zoomfactorx/4);
    $ysize +=round($zoomfactory/4);
} else if(isset($submit) && $submit == 'zoomin') {
    $xsize -=round($zoomfactorx/4);
    $ysize -=round($zoomfactory/4);
}
$sx = $x-round(($tilex*$xsize)/2);
$sy = $y+round(($tiley*$ysize)/2)-$ysize;
for ($i=-1;$i>=-$tiley;$i--) {   //y
    for ($j=0;$j<$tilex;$j++) { // x
        $x1 = $sx+($j*$xsize);
        $y1 = $sy+$i*$ysize;
        $x2 = $x1+$xsize;
        $y2 = $y1+$ysize;
        $bbox = "bbox=$x1,$y1,$x2,$y2";
        $imgurl2 = $imgurl."&$imgheight&$imgwidth&$bbox";
        $images .= "<img  border=$grid margin=0 src=\"$imgurl2\" />";

    }
}
$divwidth = $width*$tilex+30;
$divheight = $height*$tiley+30;
?>
<form action="<?=$PHP_SELF?>" >

x<input type="text" name="x" value="<?=$x?>">
suurus<input type="text" name="xsize" value="<?=$xsize?>">
<br />y<input type="text" name="y" value="<?=$y?>">
suurus<input type="text" name="ysize" value="<?=$ysize?>">

<br /><input type="submit" name="submit" value="zoomin">
<input type="submit" name="submit" value="zoomout">

<div>
<input type="submit" name="pan" value="left">
<input type="submit" name="pan" value="up">
<input type="submit" name="pan" value="down">
<input type="submit" name="pan" value="right">
</div>

<select name="layer"><? print makeoption(array_keys($layers), false, $layer)?></select>
pilte <input type="text" size="2" name="tilex" value="<?=$tilex?>"> * <input type="text" size="2" name="tiley" value="<?=$tiley?>">
 pixleid (<2048) <input type="text" size="4" name="pixels" value="<?=$pixels?>">
Grid <input type="checkbox" name="grid" value="1" <? if($grid==1) echo "checked";?>>

<br /><input style="width:200;height:50;" type="submit" name="submit" value="uuenda">
</form>
<div style="border:2px;width:<?=$divwidth?>px;height:<?=$divheight?>px;" >
<?=$images?>
</div>

<?php
function makeoption($data, $keys, $sel='') {
        $result = '';
        if (is_array($data) && count($data) >0) {
                while (list($key, $val) = each($data)) {
                        if ($keys != true) $key = $val;
                        if ($key == $sel) $s = "selected";
                        else $s = '';
                        $result .= "<option value=\"$key\" $s>$val</option>\n";
                }
        }
        return $result;
}
?>
</body></html>



kolmapäev, september 07, 2011

Ratta kaardialuse areng

Järg sellele jutule...
Eelmisel aastal murdus mu ratta kaardihoidja plaat ühe kukkumise käigus täiesti kasutuskõlbmatuks. Sellest ajast peale olen lahtiste silmadega ringi vaadanud, et mida sinna asemele panna ja kuidas asja edasi arendada. Vaatasin niikaua, kuni oli kiirelt midagi vaja ning siis tegin kättejuhtuvatest asjadest mingisuguse käki.
Kiirköitja kaanest lõikasin paraja tüki. Selle keskele auk ning ümber kaks õmblustarvete kotist leitud kummipaela. 10 minutit sättimist ja valmis oligi.

Tulemuseks esmavajadusi rahuldav, kuid kindlasti mitte hea lahendus. Suurimaks miinuseks sellise disaini puhul on tuul, mis tahab kogu aeg kaarti aluselt minema puhuda. Põhimõtteliselt saab kaarti hoida vaid ühes asendis, et ei peaks teda hakkama kraavist otsima. Lühikese kasutusaja juures olen seda teinud juba mitmeid ja mitmeid kordi.



Enne hooaja lõppu aga võtsin ükspäev kätte ja läksin metsa. Eesmärgiga leida mingi plaat, mis oleks piisavalt jäik ja mitte väga raske. Parim koht selliste asjade leidmiseks pole mitte pood vaid hoopis prügimägi. Astangu mets on aga kogu aeg olnud suht prügimäe moodi väljanägemisega niisiis seadsin rattad sinnapoole suunas veerema. Tulemuseks mingi 4mm klaaskiust plaat, mille mõõtu lõikasin ning ära kodustasin.
Suuruseks esialgu sutsuke A4 mõõdust suurem, et levinuimad kaardid lihtsalt sisse mahuks. Tuleviku tarbeks plaanis ka nati teises mõõdus plaate valmis teha. 

Kuna ka sellist dokumenditaskut pole enam poest saada, nagu mul varasemalt on kasutuses olnud, siis edasiarendusena võtsin kasutusele vinüülkile. Kahjuks ei leidnud õige paksuse ja koostisega isendit, kuid suht sarnane soovitule oli koolitarvete letis töövihiku kaante nime all. Tuleb valida nii elastne, kui vähegi leiab. Neid on erinevaid.

Nüüd ostsin veel trukid ning osavate näppude voor võis alata. Tulemus pole küll kõige ilusam, kuna trukkide neetimine nii paksu plaadi külge nõuab nikerdamist, kuid natuke aukude täitmist teeb asja paremaks. Kate igaljuhul toimib kenasti.

Testsõidud näitavad, et vibreerimine on oluliselt väiksem, kui vahepealse variandiga sõites, kuid kolmas toetuspunkt stemmi peale võiks ehk olukorda veelgi parandada. Kate käib peale mõnusalt ning suured trukid on ilusti näpuga tuntavad. Järgmine kord, kui katet teen, siis need lahti tõmbamise otsad natuke pikemad, et paremini näpuga kinni saada. Talvise(kinnastega) kasutuse jaoks võib sinna lisaks isegi nöörist pisikesed aasad sõlmida.
Samuti näitas hilisem testimine, et trukkide plaadi külge kinnitamine tõmbeneetidega on oluliselt lihtsam, ilusam ning korralikum lahendus. Peab lihtsalt jõudu mõõdukalt rakendama, et tangidega neete trukist läbi ei tõmba.

Kasutatavusele annan hindeks 4+ Pilt on selge, suurt võbisemist ei ole, kaarte saab lihsalt (ka konarlikul teel ja hoo pealt) sisse välja. Eespool välja toodud miinuste likvideerimisel on tulemus ümmargune 5.

kolmapäev, august 25, 2010

Ära kaota aeru

Ikka tuleb ette situatsioone, kus aerutades juhtub midagi ootamatut ning haare aeru küljest kaob ning oled paadiga üksi. Kui vesi on sile ja voolu pole ja on valge, siis pole sellest lugu ja leiad aeru kiirelt üles ning saad kätte. Kui aga mõni nendest tingimustest ei kehti, siis on olukord nutusem ning tuleb tagavaraaeru peale mõelda. Või siiski mitte?

Kavalamad inimesed on selle tarvis välja mõelnud attribuudi nimega aerunöör. Mina ei mõelnud välja, aga vajadus tekkis äkki ning siis oli vaja kiirelt midagi kompunnida. Kõik, mis selleks vaja leidsin kodust õmblustarvete karbist ja niisama majapidamises ringi vaadates.

  • takjapaela 10+10cm
  • aas takjapaela tagasikeeramiseks(ühendus)
  • kummipael ~60cm
  • karabiin(haak, kinnitus) Minul kaelapaela keerlev ots
  • ujuk
Kõige rohkem aega võttis takjapaela kokku õmblemine, kõige keerukam aga õige pikkuse leidmine. Minul sai esimese hooga liiga pikk (kinnitasin vesti külge rinna peale). Tasub aga teha pigem pikem kui lühem, sest lühendada saad sõlmedega, pikemaks aga ilma uut kummi panemata teha ei saa.

Igaks petteks sidusin karabiini juurde ka ujuki, et jupstükk kogematakombel lahti tulles ja vette kukkudes ära ei upuks. Ujuki suurus tuleb võtta vastavalt karabiini kaalule.

Ahjaa, kui valmistad niiskesse keskkonda mingit varustust õmblemise teel, siis kindlasti kasuta niiti, mis ei mädane ega kõdune.

Rinna peale kinnitatuna ei seganud aerutamisel üldse. Sisse-välja liikumised muidugi natuke kohmakamad, aga selleks hetkeks saab lihtsalt klõpsuga lahti võtta.  Minu oma on ainult üks disaini variant ning kui see ei meeldi, siis pane lihtsalt otsingusse "paddle leash" ning saad trobikonna eri versioone, kuidas ise teha ning mis on mingi disaini head ja vead.

teisipäev, märts 02, 2010

Plätadega lumes

Tegelikult oleks pidanud sellel teemal sõna võtma juba eelmisel aastal, aga siis jäi teema poolelijäänud nokitsemise tõttu ootele. Käesolev aasta on meid aga õnnistanud rohke lumega ning uuesti tõusis teravalt päevakorda looduses liikumine ilma lumme uppumata. Niisiis teemaks räätsad ning mida teha, kui sul neid pole ja 2000 krooni mingite plastmasstükkide eest poodi jätta on natike kahjuvõitu.

Kõigepealt siis mis on lumerääts? Lihtsustatult öeldes on see latakas, mis teeb jala kandepinna suuremaks, et nii sügavale lume sisse ei vajuks. Lihtsamad(ajaloolised) on lihtsalt vitstest punutud ja nööriga jala külge seotud reketi moodi asjad. Eestis on laiemalt levinud need plastmassist punased reketid, mida rabas käimiseks kasutatakse. Klass kõrgem on juba see, kui jalg kinnitub räätsale liigendiga, et lihtsustada lumest läbi liikumist ning mäest üles minemist. Tüüpiliselt on sellistel ka kassi kihvade moodi asjad all.
Ja otseloomulikult, mida raskem kasutaja ja pehmem lumi, seda suurem peab olema rääts.

Eesmärk oli valmistada lumerääts, koduste vahenditega lihtsalt ja odavalt. Kuid funktsionaalsuse poole pealt mingeid järeleandmisi tegemata. Etteruttavalt ütlen, et mõningate pisikeste nüanssidega see ka õnnestus ning nüüd on eestis juures üks paar lumeräätsasid ning teave, kuidas neid juurde teha.

Mainin siinkohal ka, et konkreetsed pildid on tehtud esimese mudeli pealt ning tehtud on nii mõnetigi kiirustades ning visuaalsele poolele mitte erilist rõhku pannes. Samuti on mõningad detailid nagu tõusev esiots ja kannaplekk veel puudu. Seega kui välimus pole tipp-topp, siis on probleem lohakuses, mitte odavuses. Kui teha korralikult zabloonide järgi, siis seda probleemi ei tohiks enam olla.

Materjalid:
  • alumiiniumtoru 22x1x5000
  • ilmastikukindla plakati materjal 1 ruutmeeter.
  • lehtmetall "piisava" paksusega ~300x600
  • rihmad 4*0,5m ja 2*1m
  • kinnitusmaterjalid: 4*m6 polt, tõmbeneedid, nahaneedid, sendid/seibid
  • kulumaterjalid(liiv, zablooni puit, kruvid, punnid, vesi)
Tööriistad:
  • trell
  • needitangid
  • haamer
  • plekikäärid/ketaslõikur
  • pliiats
  • näpitsad
  • viil
Kuidas:
Lõika puidust välja räätsa sisemõõdu zabloon ja kinnita see alusele. Siis vääna eelnevalt liivaga täidetud(veega tihendatult) toru ümber selle zablooni ning kinnita kontuur peale liivast tühjendamist neetidega. Kaval oleks ühenduskoht jätta taha otsa.
Märgi plekile pöördtalla kuju ning lõika välja. Tallale peaks ette varvaste alla ja taha (jala võlvi alla) planeerima mingid libisemist takistavad hambad ning külgedele raami külge kinnitamise kõrvakesed. Painuta need hambad ja kõrvakesed 90 kraadi jagu alla. ning kõrvakestest puuri läbi 6mm auk poltide jaoks.
Aseta jalg räätsa keskele ning märgi raami peal koht päka paindekohast umb. 2cm eespool. Sinna kohta tuleb poltidega kinnitada pöördtald. Kasuta nylok mutreid, kontramutreid või keermeliimi. Kui oled kindel, et kõik on ideaalselt ja ei kavatse enam kunagi lahti võtta võid ka neetida.
Lõika välja katteriie ja kinnita see naha/riideneetidega raamile nii, et tald saaks vabalt pöörelda ning tallast eespool on kerge avaus üleulatuva saapanina jaoks.
Talla pealmisele poolele kinnita rihmad saapa jaoks. Piisava külgstabiilsuse saavutamiseks on vaja vähemalt kahte põikirihma ning ühte kanna rihma. Üks näidis kinnitustest on pildil. Seibidena on kasutatud läbipuuritud 20 sendiseid. Päris suuremõõdulisi pisikese auguga seibe lihtsalt ei leidnud kuskilt.

Pildil seda pole, aga tee ka kanna alla kerge plekist hambuline tükk, mille saad neetidega katteriide alla kinnitada.

Kokkuvõte:
Räätsapaari materjali omahind jääb alla 200 krooni. Osa materjali on siin 0 kroonise hinnaga, kuna oli kodus olemas või sai vasakpoolseid kanaleid mööda hangitud. Loomulikult lisandub siia töö ja aeg ja disain ja särgidvärgid, aga see on ju pool lõbu eksole.
Eks lähiajal teeb mõne pikema testimise, aga esialgsed proovid näitavad, et paksus puutumata lumes ei ole vahet, kas jala otsas on kodukootud või poest 2000 kohalikku ühikut maksnud rääts. Väike vahe on küll külgpidamises, aga see tuleneb ilmselt disaini omapärast.

kolmapäev, mai 13, 2009

Kiire ja odav

Oioi... mu rattal pole esiporikat ja vaja sopasele rajale sõitma minna...
Võtsin katkise krohviämbri, saagisin sealt paraja lapaka, lõikasin aiavooliku otsast para pikkusega jupi raamikaitseks, otsisin autost kaks pikka kaablisidet ja voila.
Nägi ikka väkk välja küll, aga tegi oma töö ära, sest hambavahed ja silmalaud polnud peale sõitu soppa täis.
Ratast hiljem remonti viies aga vaatas mehann asja kahtlustavalt ja küsis kas võtame selle jubeda värgi siit maha kohe või natuke hiljem. Nii siis oligi, et käisin porikate stendi juurest läbi.

Aga juba teisel sõidul kukkus see uus ja kallis porikas kinnitusdetaili purunemise tõttu küljest ära. Pole veel parandanud ja sõidan ilma kuni järgmise sopase sõiduni või kuni paranduskihk peale tuleb.

reede, jaanuar 02, 2009

Kuidas ma ise naastrehve meisterdasin

Icebug on tulemas ja mul on vägagi selgelt eelmise aasta valusad kukkumised meeles. Seega lausa möödapääsmatult oli selleks korraks vaja rattale naastud alla saada. Kitsipung nagu ma olen ei raatsi suurt raha poodi jätta ja seekord otsustasin ise miskit valmis meisterdada. Pealegi oli mul peaaegu et niisama seina peal kaks nubludega kummi rippumas ja töölaud on erinevat mõõtu kruvide karpe kogu aeg täis.
Sihkat sahkat googli otsingut ja erinevate allikate põhjal saigi omale see meelepärane skeem välja mõeldud.tulevased nastude kohad naeltega märgistatud
Vaja:
  • toorikrehvid (2tk) võimalikult suure nubluga, sest ka lumes on pidamist vaja.
  • kruvid ~200-400tk olenevalt kummi mustrist ja soovitavast naelte tihedusest. Mina kasutasin 3,0x25 peitpea kruvisid, mis mul kodus olemas olid. Tegelikult peaks vist roostevabasid kasutama.
  • liistunaelad (või terav naaskel või hästi peenike puur)
  • riideteipi (elektriku- või hokiteipi)
  • mcaivari teipi
  • aega mõned tunnid
  • näpitsad, haamer, akutrell, käärid, lõiketangid
Toimingud:
  • Kõigepealt on vaja plaani ehk siis loe üle mitu nublu sul on ja mõtle välja kui tihedalt ja mis mustriga tahad naelad(kruvid) panna. Selguse huvis märgi kasutatavad nublud markeriga.
  • löö liistunael soovitava kruvi kohast läbi rehvi. Väljapoolt sissepoole. Kui kasutad naasklit või puuri, siis pead ka koheselt teiselt poolt kruvi sisse keerama, sest hiljem on pisikeste aukude üles leidmine keeruline. Mina toksisin terve kummi naelu täis ja alles siis hakkasin kruvisid panema.
  • Tõmba nael näpitsatega välja ise näppu augu juures hoides, et see silmist ei kaoks, keera näppudega kruvi seestpoolt otsapidi värskesse auku. Soovitan kasutada kindaid, sest 100 pisikest kruvi näppudega kruttides on villid kerged tulema. Mina teipisin poole pealt näpu ja ikkagi on katki.Osad naelad on asendatud kruvidegakruvid sisse keeratud ja osaliselt teibitud
  • Keera akutrelliga kruvi lõpuni sisse. Veendu, et kruvi tuleb välja nublu keskelt, kus tal on kõige rohkem tuge. Siitmaalt pead olema väga ettevaatlik. Kui mina olin valmis saanud, tulid vanad head ajad meelde, kus meil veel riiakas kass oli. Käevarred igaljuhul nägid väga kriibitud välja. Kuigi mul oli kummile spets pukk tehtud, turritasid kruviotsad siiski kogu aeg igas suunas.
  • teibi kruvipead seestpoolt riideteibiga (ei veni välja nagu kileteibid ja kaitseb paremini).
  • Tõmba üle mäkaivar teibiga. Ristipidi, sest muidu jääb teip hullult lokkima ja ei püsi hästi paigal. Kulub küll rohkem aega, aga tulemus tuleb parem.
  • Pane rehv veljele ja pumpa kumm täis.
  • Pooled kruvid möötu lõigatudLõika tangidega kruviotsad maha. Mina jätsin 1-2mm otsad kummist välja arvestusega, et küll nad varsti lühemaks kuluvad. Samas keskmistes ridades peaks lühemad jätma, et veeremine lihtsamini toimiks. Kui on jämedamad kruvid või pole häid tange, siis võib ka relakat kasutada.
  • Ratas alla ja testsõidule
Peab nentima, et kuigi panin vaid ümmarguselt 100 kruvi ühele kummile, siis pidamine on hea. Ja muster lubab vajadusel neid kruve seal vahetada või juurde panna. Tagumisel kummil panin kaks keskmist rida algul liiga hõredalt ja see andis pikemal ja jäisemal testsõidul tunda. Ühel väga konarlikul ja lausjääs külavaheteel kadus taguots alt ära ja olingi külili.
Seda, kui hea kruvide vastupidavus on näitab lähitulevik, kuid esimese sõidu järel pole vähimatki kulumise märki näha. Teine pikem ja suures osas asfaldi ots kulutas kesmiste ridade kruvi otsi natuke ümmargusemaks, aga ei miskit hullu. Minu talvise läbisõidu juures on kestvust küll.

reede, august 15, 2008

Süütu sein

Asjad on siis nüüd niikaugel. Auke on veel vaja puurida ja löökmutreid taguda, aga kivide kinnitamise poldid on otsas. Mõned kivid veel on, aga need jäävad poeskäiku ootama.
Aga süütuse kaotab täna õhtul, kui plikatirts ja sünnipäevakülalised kallale lasta.
Eks ta rohkem lastele ole, sest enda jaoks on see ikka lootusetult väike. Võibolla kunagi tulevikus kuskile teispoole maja enda jaoks suurem, aga mitte niipea.


P.S. Üks kivi on enda tehtud ja kõvasti poldiga kinni tõmmates ei ilmutanud mingeid pragunemise märke. Teine on veel, aga jällegi ootab poltide saabumist. Kui need kannatavad, siis ehk isegi õnnestub käepärastest vahenditest endale meelepärase kujuga kive nikerdada. Ootame ja vaaame, mis tänane peaproov näitab...

kolmapäev, jaanuar 02, 2008

Liumägi nagu köögimööblist leitud.


Köögimööbli paigaldusest jäi üle üks defektne kapi küljetükk. No nii 2x0,6m see seisis nukralt seina ääres ja võttis asjatut ruumi. Mulle ei meeldi, kui vedelevatel asjadel pole funktsiooni. See lausa sunnib midagi uut välja mõtlema, et jubinatele tekiks olemise mõte. Ka sellele plaadile tekkis mõte. Hea mõte. Aga tegemiseni jõudis alles vahetult enne aastavahetust ning valmis sai eile.
Ehk siis lastele mingit jupstükki, mille peal tundide kaupa aega veeta ilma vanemaid tüütamata. Sellise asjanduse nimi on liumägi ning selle konstrueerimine on tegelikult suhteliselt lihtne.

Vaja läheb materjali:
- libedat materjali liu osa põhjaks (lamineeritud mööbli küljetükist lõigatud 420x1270)
- ülesronimise tükki (sellestsamast mööbli tükist trapetsi kujuline 420-560x670)
- istumise osa ehk siis horisontaalne pind, kus liu laskmiseks valmistuda. (jällegi sama materjal 200x420)
- pikad kitsad ribad külgedele, et kogemata liug lühikeseks ja kolksuga lõppevaks ei jääks. (sama materjal 150 laiad ribad.)
- igasugu kruve ja nurgakinnitusi
- mööblihing, et lahtises olekus liumägi kuidagi kompaktsemaks kokku panna. (420mm)
- vilt et kaitsta parketti kriimude eest
- venimatu nöör või lint ~4m, millega asja laiali vajumist takistada.

Vaja läheb tööriistu:
- saag (käsi, tikk/ketas)
- raspel/viil
- liim
- akutrell
- augu/toosi puur
- möödulint ja pliiats ikka kah

Kuidas:
Lõikad välja vajalikud tükid
lõika ülesronimise tüki sisse redeli pilud
kas saed servad tikk/ketas saega või viilid õigesse kaldesse, et tükke kokku pannes tükid omavahel hästi sobiksid.
Liimi põrandaga kokku puutuvatele pindadele vildiribad, et põrandat kaitsta
otsi keegi tükke paigal hoidma, kuni sa ise neid kruvide ja nurgikute ja hingega kokku kruvid.
Nüüd vaja veel konstruktsiooni alla äärde panna mingi piiraja, et asi kõhuli ei vajuks. Mina kasutasin venimatut ultra tugevat ja vastupidavat pesunööri, kuid ilmselt oleks koormarihm või mingi analoog parem lahendus.
kruvi küljetükid külge, vajadusel lõika need ilusti muu disainiga sobivasse kujusse.
Servad, kust lapsed tahavad käega kinni võtta või kätt libistada peavad olema ilusti siledad ja lihvitud. Soovitan ka üle lakkida/värvida või siis teibiga üle teha, et pindude kätte sattumist vältida. Täispuit materjali puhul loomulikult pole sellist probleemi.
Mul vaja asjale veel mõningane järellihv anda ja üks murdunud nurk tagasi liimida ning siis on täiesti valmis.

reede, mai 18, 2007

Kaardialuse minevik, olevik ja tulevik

Et rattaga kiirelt ja muretult orienteeruda on vaja head kaardialust. Tingimusteks siis pööratavus, pealt kiletatud vihma kaitseks, lihtsalt avatav, suhteliselt jäik ja lenksust piisaval kõrgusel.

- Alustasin, nagu iga teinegi, loomulikult kaart käes ja hambus liikumist. Muidu hea järge pidada, aga lenksust vaja ju kah kinni hoida. pealegi kui kaart pole kiletatud, siis läheb asi vähegi niiskema ilmaga kiirelt käest ära. Nii ei tahtnud kaua jätkata ja hakkasin uurima kust ja mida saaks

- siis sain mingi vahe kasutada krõpsudega lenksu külge kinnitatavat kaardikotti. Suurim miinus oli pööratavuse puudumine ja kaartidega kehva(aeglane) manageerimine. Oli laenuks ja kasutasin vaid hädajuhul ja pikematel trettidel.

- järgmine versioon oli mingi isetehtud laenuks saadud alus. Keerles ühe M6 poldi otsas ning pöölemise jäikust sai reguleerida mutriga. lenksukinnitus oli korralik, kuid vahelüli lenksukinnituse ja kaardi vahel oli natuke pehme. Kaardi kaitseks oli kasutatud läbipaistvast kilest dokumendikausta, mis sulgus üle serva trukiga. Kokkuvõtvalt täiesti töötav riistapuu, kuid plate oli lenksuga natuke liiga lõdvalt ühendatud ning seega oli kaardilugemine raputamise tõttu väheke raskendatud. Ja kuna pinget sai sättida vaid väga väikese puutepinnaga (polt ja väike seib), siis ei saanud seda pinget hästi timmida ja kaart keeras alatasa ise eest ära. Ka see mudel ei püsinud minu käes kaua, kuid tean, et seda kasutatakse siiamaani edukalt ja mõnikord natuke vähemedukalt :)

- järgmise versiooni tegin juba ise käepärastest vahenditest. plateks vineeritükk ning kaardi kaitseks samasugune dokumendikaust. Lenksukinnitust mul head polnud, kuid natuke alumiiniumtoru ülejääke, puur, viil ja saime hakkama. kinnitamiseks oli ainult kahte nr 10 võtit vaja. Vahetükk oli enamvähem samasugune painutatud lattraud kui eelmisel, kuid seekord alumiiniumist. Põhiline erinevus eelmisega oli see, et kontaktpind plaadiga oli vahetüki paremini disainitud ehituse tõttu tunduvalt suurema diameetriga (umb 6cm) ning seetõttu oli ka plate pööramine paremini timmitav ning iseeneslikku pöördumist esines vähem. Viga oli aga selles, et puutepind vahetüki ja plate vahel oli ringjoone kahes punktis ning see põhjustas plate ebaühtlast paindumist, mis omakorda põhjustas vineeritüki osalist väsimist ning mis omakorda põhjustas mingi aja pärast iseeneslikku pööramist. Sellise asjaga sõitsin ringi ümmarguselt võttes 2 aastat. millest viimane aasta möödus uue mudeli väljamõtlemise ja disainimise tähe all. Jõudsin vahetada ühe korra plaati ja lenksukinnitust ja vähemalt 2 korda kaitsekilet, kuna see kas siis muutus krimuliseks või purunes padrikus ragistamise tagajärjel.

- nüüd on mul päris hea asi. Plate ja kaitsekile on pärit veel vanalt mudelilt, kuid need vahetan varsti paremate vastu välja(20.-). Suurem muutus on toimunud aga kinnitus ja pöörlemismehhanismis. Kinnituseks ostsin poest kahe toru seinale kinnitamise jubina(20.-). Saagisin selle pooleks ning lasin metallribaga kokku keevitada nii, et tekkis lenksust kinni hoidmise mehhanism, kuhu peale saab midagi korralikult kinnitada. Metallriba muideks on taaskasutuse jumalate meeleheaks mu vana ja katkise pedaali plekkriba (0.-). Siis ostsin 110mm kanisatsioonitoru pimeda(15.-) ning kruvisin selle tugevalt eelneva konstruktsiooni peale servad üles poole. Siis jäi üle muretseda üks peitpeaga pikk M6 polt(1.-) millel on sisekuuskant pea(neid on vaja tikutulega taga otsida) ning liblikmutter(2.-) plate kinnituseks. Tulemuseks on jäik süsteem, mille pöörlemistihkust saab lihtsalt liblikmutriga reguleerida ning puutepunkti 100mm raadius annab just sellise tundlikkuse, nagu vaja. Kui vaja veelgi paremat haakumist, siis võib kanalisatsioonipimeda servade peale kummiriba installida, kuid selle vajaduse üle otsustan peale tõsisemaid katsetusi.

upgreidida saab veel
  • plaati mis võiks olla läbipaistev kerge peaaegu jäik plastik.
  • pealmist kilet, mille materjalist on mul hea ettekujutus, kuid mida ma pole veel kuskil poes näinud
  • pealmise kile kinnitust mis võiks olla avatav mitmest küljest, kuid samas piisavalt ilmastikukindlalt
  • kaardi valgustust öisteks sõitudeks. Siinkohal jätan esialgu veel oma superidee avaldamata. Kui realiseerin ja norm välja tuleb, siis näete.

Ja kui ma ükskord multimiljonäriks saan, siis äkki kunagi ostan endale miry aluse. Aga ma usun, et selleks ajaks on mu enda alus juba nii täiuslikuks timmitud, et miry oma jääb kaugele seljataha.

kolmapäev, veebruar 28, 2007

Jääronimisvarustus kodutöökojast.

Tänasest alates on siinmail ringi liikumas veel üks jääronimise kassipaar, kus talla jäigastuseks alumiiniumplaate kasutatakse. Nüüdseks on see idee ja teostus juba vähemalt viiel kassipaaril. Jee....
Kes veel ei tea, siis asja põhiidee on selles, et kui teil on tavalised keskelt liigendiga kassid ning mingid pehmema tallaga jalanõud. Noh näiteks mõnusalt mugavad matkasaapad, siis jääronimisel paindub saapa tald väga palju läbi ning ronida on TUNDUVALT keerulisem kui jäiga saapa või kassiga. Selleks, et ei peaks eraldi jäikasid kasse (platvormkassid) või siis jäikasid saapaid juurde ostma võtsin mina kasutusele jäigastavad 6mm plaadid, mille panin kassi ja saapa vahele.
Kõndimiseks ma plaate ei kasuta, sest jäiga tallaga on vägagi ebamugav liikuda. Kui aga ronimiseks läheb, panen "tallad" vahele ja hopsti muutub kass jäigaks. Sellise setupiga saan ma odava raha eest kassid, mis on võimalised olema nii jäigad, kui ka painduvad. Niiöelda kaks-ühes toode.
Natuke teeb plaat küll kassid raskemaks, kuid seeeest on jällegi saabas oma jäigast variandist tunduvalt kergem. Kokkuvõttes on minu variant vist isegi kergem. Kunagi kaalusin need asjad ka üle, kuid ega siis kõiki numbreid enam ei mäleta.

Ahjaa, ühel korral olen neid plaate edukalt ka lumeräätsadena kasutanud. Tegemist oli sellise poolkõva jalgrajaga, kus palja saapaga astudes iga sammuga põlvini sisse vajus. Mina aga panin oma plaadid risti talla vahelt läbi ja sain edukalt ilma erilise läbivajumiseta liigutud. Aga see oli lihtsalt boonuseks. Niikuinii ei saanud väga kaugele minna, sest matkaseltsilisel ju polnud sellist varustust.

reede, juuni 02, 2006

Ööbahillid


Hommik, ere päeike poeb ruloo vahelt sisse ja paneb silmi kissitama. Aju ütleb oma seisukord ahinnates, et pane uuesti silmad kinni ja puhka ennast välja. Mina aga pean jälle tööle ruttama. Eile õhtul sai ära tehtud mingid esialgsed bahillad jooksutossude peale tõmbamiseks. Materjal selline natuke paksemat sorti mitte eriti vett imav riie. Kuna ikkagi esimene katse sellise asja tegemisel, siis on eksemplar natuke kiivas ja kole ning ka mitte kõige paremini läbi mõeldud. Testib aga 36h võistlusel ära ja siis teab, mismoodi oleks vaja uued teha. Loodetavasti ei pea kohe alguses tagasi kotti toppima ja miksit kasu neist ikka on.
Kulu: riie 30 cm 19.- jm ja umbes kolmveerand jäi alles., 1m kummipaela 6.-, nailonniitti (ei idane ega mädane) kunagi realiseerimiskeskuset eluaegne tagavara 5 krooni eest. Ja 4-5 TUNDI NIKERDAMIST.
Seega sai eile õhtul (tegelikult siis ikkagi täna varahommikul) kella neljani üleval oldud. Sellel nädalal on unevõla kasvatamine kuidagi hoogsalt edenenud. Brr.. ei taha mõeldagi, mis homme 36h võistlusel saab, kui uni peale hakkab tükkima.