Põnnid "mägi"matkal.

Jõudis kätte see laupäev, kus toimus matkajate/ronijate laste nn. kokkutulek. Kokku saadi Türisalu panga parklas ning sealt kõigepealt ilusti turistirada pidi alla mere äärde. Et põnnidel huvitav oleks sai neile seljakott selga ning sling koos karabiini ja haaratsiga külge aheldatud.

Esimesel laskumisel said nad tugiköiel libiseva karabiiniga liikumist proovida. Laskumine oli muidugi selline lauget teerada mööda tulemine, aga lastel siiski uudse asja tõttu huvitav.

 Järgmise etapi läbimiseks seoti lapsed grupi kaupa köiega kokku ning prooviti seongus liikumist. Alguses tunnetuse saamiseks mööda siledat maad aga osaliselt ka järsu kaldaserva ääre peal. Hiljem aga sealtsamast kaldaservast alla tulemist. Nüüd oli juba köiega liikumisel jumet. Ega pisikesed veel küll õieti aru saanud, milleks ja kuidas see köis, aga vähemalt said proovida.

Edasine etapp oli matkamine mere ja kaldajärsaku vahel. rahvast oli palju, põnnid turnisid igal pool  ja üldmulje oli positiivne. Mõne koha peal sai küll lahtisemate kivilahmakate otsast turnimast ära kamandatud ning mõne koha peal ilmselt nati ebaõiglaselt kiiremale liikumisele utsitatud. Lõpupoole muidugi hakkas pisemates väike virinauss pead tõstma, aga siis tuli teekonda lihtsalt jälgede uurimise ja turnimiste ja hüppamiste ja niisama jutuga huvitavamaks muuta.

Kui kallas laugeks muutus tehti üks väikene söögipaus ning peale seda said pisikesed mägimatkajad proovida kuidas on haaratsiga nõlvast tugiköie abil üles ronida. Nii mõnelegi jäi haaratsi olemus mõistatuseks ning seda lükati mööda köit edasi vaid selleks, et see ei takistaks. Sikutamine käis ikkagi otse köiest. Kõik olid aga tublid ning jõudsid kenasti üles servale.

Üleval sai natuke aega kõndida, kuni ette sattus "sügav" kraav. Sinna oli ülesõidu köis pingule tõmmatud ning mudilased said teada kuidas töötab ahviraudtee. Tundub et neile meeldis. Minu põnnid olid seda muidugi juba harjutanud, kui sai neid talve lõpul Rannamõisas pika köie peal kaldast alla sõidutatud.
Nüüd veel viimane väike jupp parklani, tublimate tunnustamine diplomitega ning väike porgand.

Kokkuvõtvalt üks väga tore harrastust tutvustav üritus ning üldjoontes tundub, et lapsed jäid rahule. Poiss küll ütles, et temale ei meeldinud, aga see tähendas hoopis seda, et ta tahtis rohkem kivide otsas turnida. Eks peab millalgi pere jälle kokku korjama ja kuskile kivisesse kohta uitama minema.

Korraldajatele aga suur tänu ning jaksu edaspidisteks sarnasteks püüdlusteks.

Luigetiivad pimeduses

Üks oli komandeeringus, teine pani ebaviisaka tala ja kolmas sai selle talaga piki ajagraafikut.
Nii siis oligi, et Rannamõisas kummi venitamise asemel vedasid autorattad kaht järelejäänut hoopis Türisalu pangale ning vaadati sealsed väärtused üle. Esimene väärtus oli käesoleval aastal kasvanud tavapärasest tunduvalt paremale. See aga polnud oluliselt muutnud seina profiili. Mängisime seal mõned korrad purikast üles hiilimist.

Siis aga läksime ümber nurga ning tegime korralikult nii-nagu-peab kaks marsuuti. Noh 25m ja 40m. Parempoolne rada võiks tegelikult kulgeda punktiiri kohalt, aga kalju julgestusvahendeid polnud kotis ning see jäi kahjuks tegemata.


Viimase lõpus oli ainsaks järgironija julgestamise variandiks lumeankur. Õnneks on praeguseks hanged looduse poolt juba nii tugevaks pressitud, et pole väga karta vaja. Oleks ilmselt piisanud ka ühest otsapidi lumme lükatud kirkast, kuid proovisin mis ma proovisin, aga ei saanud mina seda ilma teravikuta kirkat lume sisse rammitud.


Koormasin ühte, aga niisama igaks petteks teine kah kõrvale valmis.

Laupäev kirkade ja kassidega

On juba kolmapäev,aga nädalavahetuse asjad veel üles riputamata. Selle hooaja esimene korralik jääronimine. Mitte tund-kaks kiirustades lõuna ajal, vaid rahulikult nädalavahetuse päeval, kus ronimistegevuse kestust piiramas vaid päikesekaare pikkus.
Alustasime põhikohast idapoolse parkimisplatsi alt. Kõigepealt siis panga keskele laskumine ja baasi tegemine, mis oli seotud komplikatsioonidega (nüüdsest ehk on mõnel pikaks ajaks meeles mida tähendab lause "viska köis alla"). Igaljuhul tegime seal ülaköies ära esimese raksuga pähetulevad liinid, tuletasime meelde löögi ja konksutamistehnikat ja hängisime niisama.

Edasi vatasime tsipa lääne poole, kavatsusega altjulgestusega ronimist meelde tuletada. Kõigepealt "Paksuke" sealtsamast nurga tagant sai tehtud kahel korral ning siis "Jalgrada", mis oli täiesti märg ning lõppes kibuvitsapõõsas. Kumbki ilmselt üle WI2 ei ole.

Sai selgeks, et:

• Shell tuleb välja vahetada kas ATC guide või reverso3 vastu.
• vajaka on korralik köis, millega ka vesisel jääl toimetada saab
• Kiiver peab kaasas olema
  
• Puurivänt vajab korda tegemist ja kaasa võtmist.
  

Türisalu on IN

Ilm ähvardab sulaga, aga lootsin, et vanast inertsist on miskit head näha. Seekord panin ka õiged saapad ja kassid kohe alla, et jää olemasolul ei peaks kurvastusega puuduliku varustuse pärast ronimata jätma.
Oleksin roninud ka siis, kui seda jääd oleks olnud poole vähem, kuid praegune seis on juba päris-päris hea. Vett küll tilgub, aga nii mõneski kohas on jää kuiv. Muidugi on praegune seis veel küllaltki purikaline ja altjulgestuse jaoks peab väga julge olema, seega soovius läheneda ülevalt poolt.

Pilti tegin täna vaid ühest kohast, kuid vasakul-paremal oli veel ühtteist ronitavat. Homme on niikuinii minek ja eks siis jõuab täpsemalt vaadata mis ja kuidas.

Täna aga tegin soojenduseks kaks rada köiesolona ja olen rahul.
Jääga, mitte oma sooritusega. Vertikaalsel jääl liikumine tundus koba ja ei usalda veel eriti kirkasid pisikeste nukkide taha. Ikka proovin tugevalt jäässe virutada, et oleks kindlam otsas rippuda.
Teadagi, alguse värk.

Türisalu olukord

Piilusin nati panga alla. Vaateplatvormi alusel kohal saab ronida, kuid kui oled kursis, mida ma loen juba natuke ronitavaks jääks, siis seda pole palju. Liigutused peavad olema õrnad ja täpsed. Äärepealt oleksin ise sealt üles roninud, aga õnnetuseks olid ronimssaapad 30m kõrgemal auto pagassis ja kasside vahetaldasid pole peale uute saabaste ostu enam kaasas tassinud.
Mina ootaks veel nädalakese ja vaataks, kas siis on jääolu ka suuremale seltskonnale sobiv. Vett igaljuhul jooksis peale piisavalt ja lähiajal võiks ka natuke rohkem külmakraade tekkida.