Baaris ronimine

Seekordne paarisronimise trass oli seinale seatud selliselt, mis tekitas minus mõtte. Idee oli optimeerida kaaslase järel ootamisi, aga aimasin kohe, et ega see kohtunikele ja kaasvõistlejatele ei meeldi. Kõik oli aga määrustega kooskõlas ning turvaline. Seega miks mitte roigast sipelgapessa torgata, kui selleks selline võimalus antakse.
Niisiis, trass ise oma elementidega:

• kolme puuriga tõus kohtuniku jaama.
• Järgironija julgestamine.
• Tugiköit mööda järgmisse kohtuniku jaama liikumine. (julgestust ei pidanud olema)
• kolme puuriga pendli ülemisse otsa ronimine. Pendli paigaldus ja topeltköiega kohtuniku jaama laskumine.
• Pendel teisele poole.
• Haarava ja haaratsiga tõus mööda tugiköit kohtuniku jaama.
• Kaaslase alla julgestamine ja topeltköiega laskumine.

Kavalus või siis optimeerimine seisnes selles, et teise puuridega ronimise julgestus tehti esimesest baasist ning teise jaama sai lihtsalt vahejulgestuspunkt pandud. Selle lükkega kadus ära esimese ronija ootamine, et teine talle baasi järgi jõuaks ning teise ronija ootamine, et esimene pendlist topeltköiega laskudes puure välja keerab.
Hetkel, kui ma jaamast edasi liikusin ja puure hakkasin keerama, tõusis seina all selline sumin ja mõmin, nagu oleks laupäeva õhtusesse kesklinna õllekasse sattunud. Argumente oli nii siit kui sealtpoolt, kuid nagu arvata oli, siis põhiliselt ikka vastasleerist. Aga me ei lasknud ennast segada, sest oma plaan tuleb ellu viia ja öeldagu mis tahes see oli õige plaan.

Pendli aasa sidumist tegin kaks korda, sest esimene kord ununes köis läbi panna. kadu 15 sek.

Pendli hoidmisel jäi köis jaamast läbi juhtimata, ehk siis mina jaamas ja köis minu vöös olevas shellis. Selle tõttu siit mingi teadmata suurusega trahv.
Kõik kulges hästi, kuni pendli allatõmbamisel jäi kogemata köie otsa pool sõlme, mida ei ulatunud niisama lahti harutama. Võtsin ennast kiirelt zumaarist ja tugiköiest lahti, harutasime lahti pool köit, mis mul seljas ning tegime ajutise julgestuse millega köieotsale järgi ronisin. Sõlm väljas läks kõik vanast kohast edasi. Ajaline kaotus mõned sekundid üle kahe minuti. Kolmas apsakas oli üks lint, mis Markol viimasesse baasi tõusul alla pudenes, siit teine ajatrahv.
Laskumisaasa tegemisel ununes jällegi köie kaasamine. Selle üles tõmbamine ja aasast läbi ajamine järjekordsed 15 sekundit.
Laskumine läks enamvähem, kuigi jaama maha võtmisega oli pusserdamist päris kaua ning lõpuaeg 26:44 mis 2 sekundit aeglasem, kui parimal. Tol hetkel ma seda loomulikult ei teadnud, sest muu kisa ja vaidlus meie strateegia kohta oli nii vali ja intensiivne, et ma aja kohta mingit vastust ei saanudki.

Nüüd aga järgnes trahvide kokkuliitmise etapp, mis toimus kisa kära ja saladuskatte all. Sain alles 5 päeva hiljem teada, mis mu aeg ja koht olid. Ja seda, mille eest ja kui palju mulle trahvi tehti ei tea ma täpselt siiamaani.
Põhiline on aga see, et ma ei kuulnud mitte ühtki põhjendatavat ja loogilist vastuargumenti meie strateegiale. Ei julgestusliku ega reeglistiku koha pealt. Ainuke midagi sinnakonti oli ütlus, et rajameister oli trassi läbimist teisiti MÕELNUD.

Pigem võiks siinkohal tuhka pähe raputada need, kes pendli juurest topeltköiega alla tulid ja haaravaga ei julgestanud. Kui sul on vaja laskudes puure välja keerata, siis PEAB olema mingi asi mis sind käed lahti lastes paigal hoiab. Ei näinud, et keegi oleks laskumisvahendi puuri keeramise ajaks kinni sõlminud.
Illlustratiivne näide trassi tutvustmisel, et kuidas seda mägedes päriselt tehakse oli mudugi klass omaette. Kes nägid need teavad.

Aga suurt tolmu ei taha hakata üles keerutama. Punktid on jagatud ja medalid kaelas. Kui on midagi konstruktiivset lisada või küsida, siis kommentaarium on avatud. Selleks korraks hooaeg läbi ning tuleb varustus suveks ära konserveerida.

Tulemused JKA lehel

Olukord rannas

Minu kõrvu jõudis kuuldus, et rannamõisas pidi purikaid olema. Lausa niipalju, et ulatuvad maani välja ja kuidagimoodi saab isegi ehk ronida. See pani mõtted tööle ning kihu pähe. Kuigi polnud sel talvel Rannamõisa kanti eriti nägu näidata, siis käisin siiski uudishimust piilumas.
Tõesti, midagi sealt serva pealt rippumas oli, kuid minu arvamus osutus siiski tõeks ja midagi ronitavat seal VEEL ei olnud.
Mõned purikad aga siiski olid ning kuigi need olid väga õhulised ja kahtlased olid mõnede otsad juba maas ja ehk saab käesoleval aastal seal ka korra kirkat proovida.

Nagu ikka sellistel puhkudes fotokat mul kaasas polnud. Küll aga kasutasin olukorra salvestamiseks üht natike vanemast ajast pärit tehnoloogiat. Selleks otstarbeks oli mul kaasas üks tühja tagaküljega tsekk ja täiesti töökõlbulik pastakas. Tulemus pole ehk kõige ilusam ja täpsem, kuid mingi pildi ehk annab. Vähemalt neile, kes on seal purikate all kunagi käinud ja teavad mis pilt seal päriselt võiks olla.
 Seega kui külma veel tuleb ja vett lahistab, siis ehk saab kuu aja pärast ronida. Meri muideks on juba taanduma hakanud

Paarisronimine jääl

Loos oli soodne või siis mitte hull, sest startisime viimastena. Selleks aga pidime oma stardijärjekorda tundide kaupa ootama ja loomulikult tuli jahedus ja tüdimus kallale.
Plaane lihvisime peaaegu kuni stardini ja võib öelda, et tuli täiesti konkurentsivõimeline plaan.

• punased sõõrikesed -- kohtunikujaamad
• tumepunane -- fikseeritud kohtunikuköis
• roheline -- puuridega tõus
• kollane -- laskumine
• sinine -- pendli panemine ja tegemine
  

- Mina puuridega üles. hmm, all 15m lauge nõlva peale neli puuri on ilmselge raiskamine, aga nõuded on nõuded.
- Enesejulgestus, kohtunikujulgestus maha, shell jaama, köis sisse tõmmata, julgestus peale.
- Urmas järgi, võttes puurid seinast.
- Urmas libisevaga järgmisse jaama, mina julgestan.
- Urmas enesejulgestusse, köis enda küljest maha, kohtuniku karabiinist läbi ja enda külge tagasi.
- mina võtan shelli maha, Urmas tõmbab sisse, shell jaama ja julgeks.
Siinkohal pudenes mul shell näpu vahelt ja kui köis oli sisse tõmmatud ronisin sellele alla järgi, siis üles köieni tagasi.
- järgnen Urmasele jaama libisevaga. enesejulgestus.
- minul oli pool köit seljas, teine ots urmase küljes ja vahepealne rippus allapoole, kuhu pidime laskuma.
- tegin enda juurde keskkoha ligidusse sõlme, ja see baasi. Sinna külge Urmas laskumiseks oma shelli. Mina panin oma shelli külge Urmase vööst lähtuva ja karabiinist läbi jooksva köie.
- Urmas laskus baasini ja mina julgestasin
Siinkohal oli meil köie pikkuse arvestus vigane ja Urmas ei jõudnud baasi. tegin üleval köit kaks korda sutsuke pikemaks. Siia kulus ilmselt kõige rohkem mõttetut aega. Oleks pidanud kohe köie lahti harutama ja see oleks probleemi lahendanud.
- Urmas paneb baasi ekspressi, sinna köie, libisev tugiköiele, vabastab shelli ja liigub järgmisse baasi.
- Mina harutan ülejäänud köie lahti (viskan rulli alla)
- haarav peale, shell peale, enesejulgestus eraldajaks, laskun.
- enesejulgestus, sõlm otsast ära, köis alla sikutada, sõlm uuesti otsa, ekspress baasist maha.
Siinkohal võtsin enne maha ekspressi ja ei saanud hakata köit alla tõmbama, vaid pidin laskma selle endale tagasi lähemale visata.
- Urmas paneb järgmisele köiele valmis haarava ja jumari, tõmbab minu köie sisse ja julgestab mind enda juurde.
- Möödun , ja tõusen jumari ja haarava ja libisevaga tugiköit mööda.
haarav oli siin lindist ja see keris ennast natike jumari vahele raskendades niimoodi edasiliikumist
- Enesejulgestus, köis maha, karabiinist läbi, köis tagasi, haarava maha, jumar maha, laskumine tagasi. libisev maha.
- Urmas hoiab, libisev maha, mina pendeldan järgmisse baasi.
- Enesejulgestus, köis läbi tõmmata, shell baasi, hoian, Urmas pendeldab üle.
- Urmase enesejulgestus, köis maha, sõlm maha, köis läbi tõmmata, sõlm tagasi ja köis tagasi.
- Urmase julgestus shellist maha ja minu oma asemele, mina jumari ja haaravaga üles. enesejulgestus.
- köis vööst maha, läbi karabiini, ja köit sisse võttes ots alla visata.
- Shell baasi ja urmas üles julgestada.
Eelmise baasi segadustes oli Urmasele jäänud ka minu shell, panin kiirelt UIAA sõlme.
-Urmas paneb shelli laskumisköiele ja mina julgestan ta alla.
nüüd selgus, et Urmas oli kah shelli kukutanud ja meil polnud kahte laskumisvahendit. Kuna topeltköiega on hea ikka shelli omada, siis baasist UIAA maha, Urmasel UIAA laskumisköiele, shell jaama ja läkski laskumiseks.
- Mina katkun kõik asjad kõikidel köitelt maha ja vööle.
-Mina panen peale haarava, shelli, enesejulgestus maha ja eralduskarabiiniks
- laskumine, kama köielt maha ja jooksuga asjad üle finishijoone
Laskumise vahel korjasin lumest üles veel ühe viimases jaamas sebides näppude vahelt pudenenud karabiini. Seega varustusekaotust ei tulnud.

Lisaks saime veel ühe trahviminuti selle eest, et alguses ronima hakates polnud Urmasel köie teine ots vöösse kinnitatud. Tegelikult julgestuse seisukohast midagi ei muuda, aga kui nii siis nii.
Igaljuhul saime 5 minsaga lakki ja õigustatult. Sellise kobistamise ja jamamise peale oleks mark olnud parimat aega tahta. Kahju ainult heast plaanist mille ära käkkisime. Aga teisele kohale millegipärast mahtusime (väga suure varuga peab mainima). Ilmselt oli asi mitmete tavapäraste köiskondade puudumises.

Kui nüüd tõmmata paralleele pärismaailmaga, kus kell ei ole põhiline, siis on pilt tohutult erinev.
- puuridele kohta eriti ei otsinud, kuid usun, et iga puur mida keerasin oleks mu siiski ka vertikaalse seina peal kinni hoidnud.
- julgestuseks ei kasutanud autoblocki, ilma milleta alates käesolevast hooajast mind ilmselt pikal trassil ei näe.
- ronimine ühe kirkaga(ronimisvaheniga) on ikka saadanast.

Päästevõistuse järelkaja

Kõigepealt ütlen, et võistlus on läbi, kohad jaotatud ja olgu see tulemus õiglane või mitte, enam mingit muudatust ei toimu ja ei pretendeerigi sellele. Muideks õnnitlused kõigile võitjatele.

Ametlikud tulemused: JK alpiklubi lehel
Ja pildid sealsamas.

Siinkohal aga tahasin ära tuua oma nägemuse asjade kulgemisest ja probleemidest öise päästetööde korralduslikust, kontrollivast ja täidesaatvast poolest. Ma pole oma eluaastatelt just väga kopsakas ja pole kõrgmäestike kogemust, ega ütlegi, et olen tark ja osav, aga siiski on mul omad kogemused ja oma arvamus ja pole omast arust just väga mõistmatu loom. Ja suhtumine, et vanemal/kogenumal on alati õigus ei pruugi igas kontekstis vett pidada.

Kõigepealt peab raudselt eraldama kaks erinevat tahku. Reeglistik ja selle täitmine ning nn. "best practice" ehk siis kuidas peaks mägedes neid tegevusi tegelikult tegema. Võistlustel on kõige aluseks esimene pool, mägedes aga teine. Ükskõik kuidas ka vaadata, ei saa teha võistlusi, kus pole reegleid.

Reeglite poole pealt oli meil juhend, mille ma muideks läbi töötasin ja mille järgi toimisin.
Probleemi tekitavaks manöövriks oli siis laskumine, mille meie tiim lahendas alla laskmisega (julgestuse koha pealt samaväärne alla ronimisega, mis oli juhendi järgi lubatud). Ja ei tasu tulla ütlema, et teise koha peal juhendis ei olnud seda mainitud, sest see näitab ainult juhendi lugemise ja koostamise oskamatust. Ma ei näita kellegi peale näpuga, aga nädalavahetuselt lihtsalt otsiti mingit punkti, millega meie kohtunikele ootamatut tegevust keelustada. See selleks.

Punkt, mida meile ette heideti: "Võistlejad laskuvad fikseeritud laskumisköiel kaheksa, karabiinpiduri või dülfriga ja ülemise julgestusega".

Ma ei tea küll kõikide tiimide kohta öelda, kuid tõenäoliselt kõik või vähemalt enamus oleks pidanud selle punkti järgi samad trahvid saama. Nimelt ei mahu siia kirjelduse alla tugiköiel laskumisvahendi ja haaravaga laskumine. Seega ühe ja sellesama juhendi punkti järgi anti ühele tiimile 40 minutit, aga teised pääsesid puhtalt.

Ahjaa, jutt, et sellist asja pole varem tehtud ja pole kindlasti lubatud on jama. Kaks aastat tagasi, kui olid eelmised jääpäästmised, oli mul käitumisjuhistes (oma lahtikirjutatud tegutsemisjuhis, kes, mida, millal ja millega teeb) täpselt samasugune laskumismeetod välja mõeldud ning arvata on, et me selle ka ellu viisime. Tol korral ei mäleta, et oleks mingit suurt kära tõusnud. Aga eks sellest on ka tükk aega möödas ja kes seda enam mäletab eks...

Tegelikult harjutasime esimesel treeningul ka meie seda laskumisvahendi ja haaravaga laskumist, aga hilisemal (igaksjuhuks veelkordsel) juhendi läbitöötamisel osutus see keelatud tegevuseks ja otsustasime võistlusel kasutatud meetodi kasuks. Julgestuse koha pealt on need pea sarnase riskitasemega, sest mõlemal juhul on kandjaks üks köis. Tõsi siinkohal võib vaielda valitud kiiruse/turvalisuse suhest, aga allalaskmise kiirus valitakse niikuinii vastavalt olukorrale ja seda me ka tegime. Pluss veel see, et meie meetodi puhul tegeleb kõigi turvamisega üks inimene ja ühte sedasama liigutust ja süsteemi kasutades on vea tegemise tõenäosus väiksem, kui sedasama liigutust teevad 4 erinevat inimest. Kumma meetodiga tiim kiiremini alla saab ei ole eriti oluline, sest need on antud aja raamides suht samaväärsed.

Aga ise olime enda sooritusega rahul ja eesmärk hea aeg saada sai täidetud. Järgmine tuli mälu järgi 15 minutit hiljem. Tulemus kokkuvõttes ei tulnud küll nii hea, aga see polnud meie teha ja elame selle üle.


P.S. Loodetavasti ei võta keegi midagi isiklikult. Mul pole midagi kellegi vastu, vaid aegajalt kui ma olen etteantud reeglite järgi õigesti käitunud, siis eeldan ka vestluskaaslaselt kaasamõtlemist ja selgitus/arutlusvõimet, mitte stampidesse kinni jäämist. Ja küsimustele vastus a'la "Nii lihtsalt tehakse ja kõik." ei ole normaalne. Ainuke sisulist asja puudutav vestlus toimus hiljem lõkke ääres, kus selgus, et ühte köit kasutada on igaljuhul vale ja reaalses elus peab kasutama vähemalt kahte köit. (Halloo kohtunikud...) Järgmisel korral katsume siis teistmoodi.

Rahustasin närve

Pole teab mis ajast saati seinale saanud. Niisiis üritasin igat ettejuhtuvat semu ära rääkida, et vähekenegi äktsjonit saaks. Ei õnnestunud. Tänaseks viskas see molutamine üle ja läksin ise seinale. Köiega mässamiseks oleks meeletult auru läinud, mistõttu otsustasin täiesti vabalt võtta. Võtsingi. 4-5 korda järjest võtsin. Ja maasikaks tordi peal siis see "MUD TOP" Ülemise väikese mullase negatiiviga. Ülejäänud kõik lamedamad. Kurja koera juures käisin kah, sinna köiega niikuinii ei saa. Ühesõnaga tegin läbi peaagu kõik kohad mis vähegi vertikaali meenutasid. mõni purikaline koht üleval servas jäi veel proovida, aga üldiselt on seal vaid üles-alla jooksmise tegevus.

Aga tegin ära eeltöö algajate seinale laskmiseks: toksisin mõned augud jäässe (nürid kirkad) ja kraapisi öösel sadanud lund vähemaks.

Tagumised(muuli poolsed) purikad on samas seisus, kui 2 nädalat tagasi ehk ronida veel ei kannata.

Minge ja proovige kirkat

Selline on siis praegu seis rannamõisas. Lameda koha peal saab juba väga eduliselt ronida. Iseasi, muidugi, et kes see seal lameda koha peal ronida tahab. Üles pidi kuidagi saama ja ühe sutsu siis tegin. Purikad nagu näha pole veel eriti jämedad ja ma tõsiselt loodan, et keegi neid veel toksima ei lähe.
Nõlva ja purikate vahelisel alal loomulikult oli kah ühtteist ronitavat mõnes kohas on isegi lühema puuri panemise jagu jääd.
Aga tuul oli vali ja meri laksus peaaegu vastu seina.

Aga nii möödaminnes viskasin pilgu peale ka Harku karjääri tagumisele nurgale ja ohh-sa-pele. Koheselt oleks võtta üle 5 erineva liini, kõik püstloodis ja erineva paksusega. Jää lõpeb 1,5-2m enne ülemist serva, mis on hinnanguliselt 10m kõrgusel. Probleem ainult üleval julgestuspunkti leidmisega. Pildiaparaat oli selleks ajaks akudest viimsegi sädeme välja pigistanud ja olukord jäi kahjuks dokumenteerimata.
Huvitav kas Väos on jää sama tempoga kasvanud? See oleks küll vinge.

Delikaatsed purikad ja ussitanud liivasein

Täna ei tahtnud keegi minuga ronima tulla. Aga õnneks oli mul uus väike paarimees Muvo T200, kes vajalikul hetkel inspireerivaid sõnu kõrva sosistas.

Niisiis selle "talve" esimene jää sai tehtud solo toptrope. Ja ma ei kasutanud enam haaratsit, aga midagi sarnast, mis vähe paremini köiel liikus ja ehituselt vähe tugevam tundub.

Algus kuni purikateni lihtsalt kergete kõpsudega kirka otsad õhukesse jäässe ja kassi kihvadel üles poole astuda. Purikate alumine ots suhteliselt jäävaene ja pudi. Keskel aga sai ka juba kirka korralikult sisse lüüa.
Enne aga, kui üle jäänuki jõuad lõpevad ära kohad, kuhu kirkasid panna ja nii oligi, et toetuspunkt kirka näol oli ühel hetkel kuskil põlve ja hargivahe vahelises piirkonnas. Seal tuli siis haaratsisüsteem peale panna ja üles kahlata.

Päris paarilisega on ikka julgem ja mõnusam, kuid saab ka niimoodi.

Tegelikult oleks kõigepealt paremat kätt olevat liini pidanud proovima, kus jääd rohkem ja minek lihtsam, aga nagu näha sai ka kohe raskemaga alustades hakkama. Jää ootab järgijaid.

P.S. see teine lähedalasuv liin oli vahepeal ära sulanud. Õnneks nägin seda alles siis, kui olin üles baasi teinud ja üle järsakunuki laskunud. Haa..

ahjaa

Tahtsin öelda, et jää on "kohal". Mitte küll suursugune ja mõnus, aga õhuke ja sopane. Esialgu olen vaid Rannamõisas vaatamas käinud, aga eks mujal ole samalaadne seis. Küll aga on juba praegusest pildist näha, et maapinnas on vett palju ja kui vähegi külma peab(ja juurde tuleb), siis sel talvel tekib ka kõrgemaid purikaid. Loodetavasti ei juhtu nii, nagu eelmisel aastal.
Aga kõigest hoolimata jäid silma mõningad kohad, kust saaks ehk sopasena üles roomata, aga ega see pole ikka päris jääronimine. Pigem midagi "mixed" kanti, ainult et kivi asemel on liiv ja savi ja vahest harva ka mõni liivakivi serv. Et siis mõned liinid, mida võiks hetkel ette võtta, kui köie hoidja ja aja leiaks.
See on ehk kõige lihtsam ja allatuleku kohast kohe ümber nurga. Ülemine ots ilma jääta, aga peaks mööda serva saama liikuda.


Natuke sadama poole ja siin on jääd juba sutsuke rohkem. Aga ikkagi peab kirkasid vaid õrnalt toksima ja jalga asetama.



Kui aga liikuda üks 700m ida poole leiab sellise koha. Sisenurk on kergelt jäässe läinud ja mööda seda annaks üles minna küll.

Ja kes proovib, siis kirka peab väga terava otsaga olema, et jääd asjatult ei lõhuks ja õhukeses kihis pidamist pakuks.

Ilmal on meeldivad vimkad varuks

Mainisin, et hooaeg on läbi.
Aga oligi ju. Kuni tänaseni, mil lõpuks ometi võtsin kätte(leidsin aja ja paarilise), et minna Rannamõisa olukorda tsekkima.
Jääd oli rohkem kui minu viimase kontrollreidi ajal ja tegin ka ühe kiire sutsu ära.
Kuna vahepeal on kõvasti liiva alla varisenud, siis on nõlv veelgi lamedamaks muutunud ja teist korda enam alla-üles ronima ei kutsunud.
Olin küll esimene kirkajälgede tekitaja, kuid meie lahkumisel saabus sinna ports rohelisi kahe köiehundi juhendamisel.
Õhtuks ilmselt on jää päris pudruks toksitud.
Mina aga lähen homme hoopis kuskile mujale. Ja loodan, et seal mõnd toredat seltsilist kohtan ja et jää pole minu kohalejõudmise ajaks veel päris ära ronitud.

Nüüd aga varsti koju lastega lumehange hullama.

Kas midagi on tulemas?

Vana tuntud koht. Kutsud igaljuhul juba tervitasid mind. Peaks enda räkki mõned jääkonksud muretsema, siis saaks ka sellise jää seisuga julgestust tekitada ja ronida. sest seal, kus oleks üles julgestuspunkti teha, seal pole jällegi jääd. Aga väga jäänäljas ronijad ja väga masohistlikud tegelased saavad soovi korral kirka liivaseks. Kui natikenegi öösel külmetab ja päeval ilma vihmata püsib, siis peaks vähehaaval juurde kasvama. Tegelikult on jääd sutsuke rohkem, kui pildilt paistab, sest torm on palju liiva seinal kandnud ja jää osaliselt ära peitnud.