HDB 2009 Viies rada

Ühekülgne ja seetõttu kas lihtne või keeruline. Kogu nipp oli pisikesi nukke pidi vähehaaval ülespoole nihkumises. Kohtadest puudust polnud, kuid samas olid nad kõik piisavalt pisikesed, et kõrvade vahel olev häirekell võib pinisema hakata. Viimane tsoon on juba vähe suuremate äärtega. Erinevus teistest radadest oli kindlasti kitsus ehk siis jala kõrvale asetamine tasakaalu hoidmiseks ei olnud võimalik. Küll aga aitas raskuskeskme sättimiseks külje vahetamine.

Seda võib vabalt ka üksi ronida, kuna asend on kogu aeg püstine ja kukkumine toimub väga suure tõenäosusega jalgadele.

HDB 2009 Neljas rada

Tegin natuke laiema raja, et tekitada erinevaid läbimise variante. Millegipärast aga juhtus nii, et vasakul küljel oli keskmises tsoonis kirkakohtade põud ja lootus sealt üles saada kustus mul suht kiirelt. Keskelt ei hakanud proovima kuna see oleks sisaldanud pikka ülessirutust kehvalt nukilt. Seega kõige "lihtsam" tundus võtta parem külg. Tasakaalupunkti manageerimine ja väheste kirkakohtade kasutamine viib siit servast peaaegu üles välja. Jalgade tsoonis hoidmine on probleem. Pea meeles, et ka küünarnuki, põlve ega puusaga ei tohi väljastpoolt rada toetust otsida.

Paar päeva hiljem käisin proovimas, kas olid rajad ikka nii hullud, kui algselt tundusid. See vähemalt oli. Kuigi leidsin palju uusi kohti kuhu kirkat toetada ja mitu erinevat liini mida mööda teoreetiliselt üles saada on siiski parem serv kõige lihtsam. Mõne katsega, mis tegin aga seekord lõpuni ei jõudnud. Video lõpust ähmaselt näha, kuidas kiiver päästab hullust muhust.

HDB 2009 Kolmas rada

Sel aastal panin rohkem rõhku tehnikale ja üles ronimisele, mitte käsivarte jõule ja suurte nukkide otsas rippumisele. See siin on hea näide. Vähe liigutusi, aga pisikesed nukid ja hea raskuskeskme paigutus on äärmiselt vajalikud.

Kõik algab algasendist, millest vale asendi korral edasi liikuda on keeruline. Paar normaalset nukki ja siis lõpus väiksemad. Viimases tsoonis midagi silmaga nähtavalt head ei ole, mistõttu üritasin mina sealt võistluse ajal üle hüpata. Ühel korral peaaegu õnnestus, aga see oli ka kõik. Tulemuseks üks viimane ja neli eelviimast tsooni.

Nüüd hiljem võtsin uue strateegia ja polnud mingit probleemi lõpuni ronida.

Trepid-trepid-trepid

Eile õhtul sain jälle ühe uue kogemuse võrra rikkamaks. Panin end kirja trepijooksule ja viisin ka plaani ellu. Trass oli korruste 2 ja 21 vahel ning astmed vähe kõrgemad, kui tavalisel korrusmaja trepil.

Esimesed 2 korrust läksid sammude paika seadmisele. Mitu astet korraga? Mis astmetele pöörangul jalad panna jne. Esimest korda tõstsin pilgu kümnendal. Siis 13-ndal, kus oli ka juba jalas ja hingamises midagi tunda.

16 korrus muutusid jalad "nõrgaks" ja pidi pöörangutel rohkem kätega sikutama, et hoog ei raugeks. Kuskil siinkohal tuli sisse esimene hetkeline kõnnisamm, kuid sundisin end sellest üle.

19-20 jõudsin järgi 30 sek. varem startinule ja põhjusmõtteliselt sikutasin end käsipuust, et jalad ikka edasi jõuaksid astuda.

Viimasel korrusevahel olid pigem pikad astumised kui trepist üles jooks.

Kõik see käis nii kähku, et isegi pulss ei jõudnud üles minna. 174/184 on mul pigem tunnisel intensiivsel jooksul. Küll aga taandub pikema treeningu järgselt normaalsele tasemele küllalt ruttu. Seekord läks pikalt-pikalt enne kui ühes minutis alla 100 tukse jäi. Selliselt lühikeselt sutsakalt ootasin muidu nati suuremaid numbreid.

Lisaks tuli kõigest sellest ligi räme köha, mida nüüd kuidagi ravida üritan.

Kõik see aga tasus end ära, sest keegi teine osavõtjatest ei suutnud end nii tugevalt tagant sundida. Võitsin kogu ürituse tugeva 4 sekiga järgmiste ees. Lõpuaeg 1:22 kopikatega

HDB 2009 Teine rada

See rada oli mõeldud lihtsana. Pikk küll jah, aga mitte raske. No et vähemalt pooled selle lõpuni ronivad.

Tegelikult oleks ilmselt roninud kah, aga juhtumisi sattus nii, et esimese otsa nukid polnud hästi tunnetatavad ja neid pidi käsikaudu taga otsima. Ja kui kuidagimoodi algusest ennast läbi punnisid, olid käed väsinud ja ei jõudnud enam kaugemale. Kes suutis kiiremini ja paremini pisikesi nukke leida ja meelde jätta, see jõudis kaugemale. Mina lõpuni ja kolm võistlejat neljandasse tsooni.

Ilmselt üks selliseid radu, mis tundub lihtsana, kui on nati rohkem aega end olukorraga kurssi viia. Stiilinäitelt vaadates ei tundugi ju nii raske eksole?

HDB 2009 Esimene rada

See rada sündis kiirelt. Vaatasin seina, ja kohe tuli tahtmine teha üks tasakaalu ja sirutustega läbitav rada. Siin pole vaja käte otsas rippuda, vaid põhiline on säilitada tasakaal ja kirkade asetus seinal.

Kokku vaid 5-6 kirka asetust ja ülejäänu on puhas jalgade ja tasakaalu töö.

Omapärane on siin kirkade horisontaalne asetus ning keskmisest praost möödumine. Üles-aste on võimalik ka traditsioonilisema liigutusega teha, kuid videos nähtav on lihtsam.

Minul tuli välja kolmanda korraga, aga aeg sai kahjuks juba otsa. Keegi teine keskmisest august edasi ei saanud.

Ahjaa, punasega on algselt planeeritud, roosaga tegelik rada. Sama tähistust kasutan ka teiste radade skeemidel.

2009 Drytool Boulderi Tulemused

Kuigi alguses oli kurb vaadata vaid mõningaid võistlejaid, tilkus neid mõne aja pärast juurde ja kokkuvõttes ei olnudki kõige hullem.

Natuke jamam oli panus aga rajameistri poolelt ehk siis radade raskused polnud päris hästi paigas. Vähemalt selline mulje jäi mulle endale küll kõhtu kripeldama. Vaid kaks rada sai ajalimiidis päris lõpuni ning enamus punkte olid väiksemapoolsed. Kuid oli ka napikaid, kus viimane tsoon saavutati, aga imenati jäi lõpust puudu.

Radade poolest oleks nii mõneski kohas võinud suuremaid nukke kasutada ja tsoonide vahemaid lühendada. See kõik tegi nati ettevaatlikuks ning finaalrada sai seetõttu liiga vabatsooniline tehtud. Tulemuseks kaks raja lõpuni ronijat, ehk siis situatsioon, mis mulle raskusronimise juures kohe üldse ei meeldi. Eks seetõttu polnud meeles ka aega võtta. Hiljem kodus video pealt aega vaadates sai siis selgeks, kes oli kiirem ja protokollis esimesel real peaks paiknema. Siit on nii mõndagi õppida.

Aga lõplikud tulemused siis niisugused:

1. Andres Hiiemäe (32) 1:52
2. Viljar Grauen (44) 2:15
3. Arvi Jõers (30)
4. Sven Oja (26)
5. Kristjan-Erik Suurväli (25)
6. Tõnis Peljo (21)
7. Marina Zuravljova (20)
8. Erik Jaaniso (18)