Uus talvine sihtkoht: Setesdal

Sel talvel sai käidud Setesdalis jääd ronimas. Teada-tuntud kohast Rjukanist on see vaid 2 autosõidu tunni kaugusel, kuid talviseid ronijaid pole sinna väga palju veel jõudnud. Piirkonda on kirjeldatud kui uut Rjukanit, ainult et ilma segavate konkurentide ja nati suurema seikluslikkusega. Suures joones on see õige, kuid peab mainima, et vahemaad on seal nati suuremad ja jää on vähemalt selle ühekordse kogemuse põhjal nati alpilisem. See tähendab minu jaoks rohkem firni ja lund ning nati kivi kraapimist. Mõnel soodsamal aastal võib aga olukord olla hoopis midagi muud. Org ise on tõesti päris pikk ja täitsa läbi me seda ei uurinudki, aga ka lähema 25km raadiuses oli meie jaoks piisavalt ronimist.

Sõit Stockholmist võttis aega nii 11,5 tundi. Viimane 70km lõik oli mööda mägiteed, mis paar päeva enne oli veel tormi tõttu suletud. Kel võimalik, siis võtke igaks juhuks ketid kaasa.

Majutust pakuvad sealkandis paar erinevat asutust, kuid kõige soodsam ja suht hea koha peal on Kallefoss kämping. Kuigi seal talvel tegelikult kedagi ei käi, siis omanik elab ise paar maja edasi ning kämpade kõrval elavaid lambaid käib igapäevaselt hooldamas. Niisiis võeti meid vastu ja lasti isegi varustuse hoidmiseks ja kuivatamiseks kõrvalmaja kasutada. Niiöelda kaks ühe hinnaga :) Kämpad ise on neljakohalised kahe narivoodi, laua toolide ja kööginurgaga nii 20 ruudu suurused. Vesi on küll vaid peamajas, aga pole väga hullu. Täiesti võrreldav Rjukani kämpaga, ainult et nädala eest võetakse vaid 2000 NOK. Eestistki ei leia sellise hinnaga majutust. Kiire internet oli muideks hinna
sees.
Hoolimata rohkemast autosõidust tuleb reisi eelarve sama pikast ja samaväärsest Rjukani reisist jupi maad odavam. Eriti, kui õnnestuks 8kesi ühe sõiduvahendiga minna.

Piirkonna kohta on värskelt tehtud topo raamat ning seal sees on päris palju erinevat. 20-550m, WI2-WI6+ Ka erineva ilma jaoks on seal valikut. Kui on soojem, saab minna kõrgemale mägede vahele ja kui on külmem, saab sihiks võtta oru põhjas olevad soojemad kohad.
Lisaks raamatus kirjeldatule on seintel ka väga palju sellist, mida pole kirjas ja võib juhtuda, et on ka täiesti ronimata. Liginemised on seinast seina, kuid igaüks leiab midagi. Kindlasti on avastamist igale maitsele. Ma võin huvi korral tutvumiseks laenata.

Lisategevustena puhkepäeva jaoks võib välja tuua suusatamise, Nii murdmaa, kui ka nõlva peal.  Meie sealoleku ajal oli just värsket lund sadanud/sadamas ning rajad läbi sõitmata.

Paar sõna ka raskusastmetest. Kui muidu on WI4+ suht järsk ja raske, siis seal see nii polnud. Kui tavaliselt on WI5 ikkagi pikema vertikaalse jupiga, siis seal polnud isegi mitte päris püstloodis. Võib muidugi olla, et ma oskan nüüd oma keha paremini paigutada ja seinal seista, aga paberitel olevad hinnangud tundusid kraadi võrra liiga kanged olema. Eks esimeste ronimistega saab selle skaala igaüks enda järgi paika sättida.