Kummi lohistamas

Juba kaks nädalat vean iga päev autos kaasas jooksuasju, aga kord on tööl sigakiire, siis jälle on mingid muud asjaajamised või siis on ilm totaalselt vasakule ära keeranud. Nüüd, kui tuli erakordselt hea uudis ning olen ka ühe tööprojektiga peaaegu et vaheetapini jõudnud tegin ühe väikese lõunapausi. Kõigepealt üks pisike ring niisama sörki, siis otsisin üles nurga taga vedelevad kummid ning haakisin endale sappa. Ring kahe kummiga joostes. Karm, aga tehnika lihvimisel ja parema rakme puhul aeg kindlasti paraneb. Tegelikult oli pulss kiirelt punases, aga pingutus siiski suht lühiajaline ja taastus üllatavalt ruttu.
Lõuna polnud aga veel läbi ning igaks petteks tegin teise ringi veel, seekord kõndides. Aega kulus nati rohkem, aga hingetust nagu eriti polnudki. Reied aga sosistasid juba ühtteist alateadvusele. Parkisin siis kummid ära ja tegin igaks petteks veel ühe lõdvestusjooksu peale.
Nüüd pean plaani, et peaks kuskilt ühe vanemat sorti rehvi muretsema ning hakkama õhtuti lastele sõitu tegema.
Krt see läheb juba täitsa trenniks kätte ära...