reede, august 26, 2011

XT suveseiklus Paunkülas

Lõpuks jõudsin ka mina niikaugele, et proovisin xt seikluse rada. Formaat jalgsi ja rattarogaini ühildamisest tundus mõnus, aga see teepikkuse ajaline arvestamine on pisut harjumatu.

Stardis anti kätte lisaülesanne, mis tundus nagu tugitoolisportlase märg unenägu. Mina vaatasin, et äkki mõne aastaarvu suudaks meelde tuletada, aga õiget numbrit ma niikuinii ei suuda välja võluda, seega tegime arvestuse pliks-plaks meetodil. Valisime keskmise vastusevariandi(mis loomulikult valeks osutus) ning panime oma jooksule ajama.

Plaan oli teispool Tartu maanteed puhtaks teha ning siis vaadata, mida ja kui palju jõuab veel juurde. Kuna esimesest ristist peale suurt maanteed panime suure hurraaga mööda, siis tegime kiirelt trajektoori ringi ning lõpptulemus sai ilmselt sutsuke parem. 57 juures langesin kõhuli kraavi ning oligi särgiesine rikutud. Edaspidi üritasin igal võimalikul juhul vees käia, et pluusi puhtaks loputada.

59->44 esimene ots oli kergelt metsa all, aga punkti läheduses olid pehmed ja põhjatud mülkad. Millegipärast arvasin ühes kohas, et mul vaja ilmtingimata teisele kaldale saada ning hakkasin astuma. Poole peal vajusin samblakoorikust läbi ning edasi sai ainult roomates. Rohututtidest ennast edasi tõmmates sain õnnelikult siiski teisele kaldale. Punkti juurde sai aga loomulikult algse poole peal liikudes lihtsamini.

58->36 oli looduses täitsa kobe tee, mis kaardil kuidagi ei kajastunud. Igaljuhul käis seda mööda elav liiklus nii üht kui teistpidi.

49->35 läks meil imelikult. Järvede äärest mööda, kuni lagendikuni, lagendiku nukast sisse ja suunaga rajakese peale. Rada aga ei tulnud ega tulnud, mispeale siis suunaga suurema raja peale võtsime. Vahepeal sattusime metsas veel suure karjääri augu peale, kust pidi lõuna poolt ringi minema aga teele jõudsime ikkagi tükk maad arvatust põhja pool. Edasine kuni alguspunktini oli lihtne jooksmine.

Ajaliselt mahutasime jalgsietapi sisse veel madratsiga saarelt punkti toomise ning lähinaabruses oleva 30, misjärel lisaülesande (köitel turnimine) kaudu ratta peale suundusime.

rattaga oli teevalikuid palju ning alumine ja ülemine nurk olid keerukad optimaalne trajektoor välja mõelda, kuid just need olid kallid piirkonnad.

Alguses tegid vist kõik ühtemoodi 21-46-24-41-33. Sinna sisse jäi ka lisaülesanne, kus pidi snorgeldades tumeda veega tiigist kaks uputatud poid üles leidma. Ühest neist ujusin ma vähemalt kolm korda üle, aga teise leidmisega läks kaua. Vahepeal oli isegi loobumise tunne, aga 11 minutit hiljem saime lõpuks ikkagi oma tähed ja lisapunktid kätte.

39 oli legendi järgi puu otsas. Mina sõitsin ees ja ei pannud tähele angu ka mitu eespool sõitvat tiimi, aga Tiimi teine pool märkas kuuse otsas punkti siiski ära. Näitasime sellega ka teistele punkti asukoha ära ning loomulikult pidin mina kõige kauem puu all oma ronimisjärjekorda ootama.

38 juures oli algselt plaan otse edasi 55 poole liikuda ning sealt otse 48 poole, aga siht tundus nii kehvalt liigeldav olevat, et aega, jõuvarusid ja kaardil olevat suurt ringi arvestades jätsime 55 vahele ja läksime ringiga 48 poole. Hiljem aegu võrreldes ja teiste kommentaare kuulates oli see ilmselt viga, aga seda me ei saa kunagi teada.

Edasine oli tuim sõitmine ja aja arvestamine. Kaardi pealt sõidu ajal teepikkuse arvamine, selle minutiteks arvestamine ning kelleaja arvutamine näitas, et mõned punktid peab ära jätma. Tegime trajektoori võimalikult lihtsaks ja punktiderohkeks ning andsime hagu. Eksimist kuskil ei tulnud, vaid 28 juures panin 10m teeotsast kaardi valesti vaatamise tõttu mööda.

Lõpus 20 juurde enam ei oleks jõudnud ning lõpeatasime 5min enne aega.
Tulemuseks enda arust hea 6's positsioon. Parem tulemus jäi 55-nda punkti ja kehva rattavormi taha. Igaljuhul tundus see korraliku sprindina

Mis aga silma hakkas oli massiline koosliikumise reegli rikkumine. Kui xdreamil peab igaüks oma pulka piiksutamas käima, siis siin oli tiimi peale üks ning seda kasutati kurjalt ära. Väga kurjalt. Näiteks ootab kolmese tiimi kaks liiget poolteist kilti punktist eemal, kuni üks piiksutamas käib. Järgmise juures käib teine liige ning siis pole ime, et mõned jõuavad kiiremini sõita või joosta.
Poleks uskunud, et see petmine nii massiline on. 100m on veel arusaadav, aga kilomeeter eemal on minu arust juba kaugelt üle igasuguse piiri.

Kahju küll, aga Fair play ei ole siinmail popp.

Kommentaare ei ole: