Kus see lahendus siin on?

Offroad approach. Pilt: Allan Valge

Chamonix jääronimisreisi fookus pidi suures joones olema midagi muud, kui varasematel reisidel. Rohkem mägedes ja vähem koskedel, kuid sissejuhautuseks ja tunde tekitamiseks tuli kuskil natukene kirkat viibutada.

Valisime selleks kohaks lähedase Le Chapeau piirkonna ning sealt hulgast raamatu järgi "La Solution" II 4 250m.  Gaidbuuk oli meil prantsuskeelne ning telefonis paikneva OCR programmi ja googeltranslatori abiga saime teada, et lähenemine on ee.. mitte kõige arusaadavam. Ühesõnaga võtsime kotid ja hakkasime astuma.

Vasakul "La Solution", paremal "Pourquoi bas".
Pilt: Allan Valge

Le Lavancherist ülespoole, siltide järgi, kuni kuskilt nuki pealt nägime, et mingid jääkosed on meist jupi maad allpool ning kuskil kanjonis. Selle peale tegime väikese tagasimineku ning võtsime harutee. Rajake lõppes vaateplatsil, kust oli küll koskesid näha, aga need polnud õiged kosed ning nende juurde alla ei olnudki niisama lihtne pääseda. Valik, kas tagasi vantsimine või seiklus offroadis sai tavapärase vastuse.

La Solution Algus. Pilt: Allan Valge

Panime mööda osaliselt jäätunud ojasängi ülespoole. Alguses niisama, siis kassidega ja kui juba väga järsuks ja kaljuseks läks, siis ka ühe köiepikkuse seotuna. Nimetame seda siinkohal M4 köiepikkuseks. Väga hea sissejuhatus kalju peal julgestuspunktide leidmisele ning mitte jää peal ronimisele.  Lõpuks jõudsime planeeritult sellesama raja peale tagasi, kust mõni aeg tagasi alla keeranud olime.

Nüüd tampisime nii kaugele, kui rada viis ehk siis "Mer du Glace" vaateplatsini mis asus vist seal 1650m või midagi sellist. Päike paistis lumi sillerdas, vaade oli super -- mida aga ei paistnud olid jääkosed. Aega õnneks veel oli ning võtsime ette lumise laskumise mööda mäenõlva. Alguses laugem, siis järsem ja lõpuks kui tuge pakkuvad puud ära kadusid, sai ka kaks köiega laskumist tehtud. Tulemusena avastasime endid täpselt sealt, kuhu tahtsime jõuda.

Tegelikult polnud kosk 250m ja 4-ne raskus oli ainult alguses, kuid vähemalt saime jääd toksida. Ronimine ise lihtne. Isegi jaam oli poldituna kalju küljes olemas. Suts ja olimegi jälle üleval, kust tuli vaid tagasi alla bussile vantsida.

Mis ma oskan öelda? Pikem lihtsamapoolne värk väljamaa piirkonnas on ikka parem kui lühike raske kodumaal. Aga see oli alles esimene päev ning kohekohe oli lootust jõuda minu jaoks veel käimata radadele. Juba järgmisel hommikul võtsime suuna kõrgustesse.