Stomatoloogiline värk

Esimene tramm mis meid Aguille du Plan peale viis läks 8:30.

Liginemine. Siin veel mingid jäljed ja "lauge" nõlv.

Sealt kulus umbes 20 minutit et jõuda majakeseni. Panime oma kompsud põrandale maha ning see osa seltskonnast, kes pole mägedega sina peal läks skautima. Eesmärk oli vaadata, kuidas hingamine on, kuidas marsuudi juurde jõuda ning kui kaua selleks aega kulub. Heal juhul oleks tahtnud ka väheke ronida. Või noh oli mõte, et roniks äkki paar esimest pitchi sissejuhtauseks ära. Kui väga hästi oleks läinud, siis järgmiseks päevaks oleks olnud ka muid raskemaid variante võtta.

Marsuudi algust tähistav lõhe.

Tegelikult aga rajasime lume sisse teed. Alguses lihtsamini tallutud jälgi otsides, hiljem juba ise rada trampides. Kõrgust muudkui kogunes, aga marsuudi algus ei tulnud ikka lähemale. Enne lõppu tuli ette liustikupragu, kust õnnekombel oli kitsuke sild üle. Testisime siis selle vastupidavuse kah ära, et järgmisel päeval oleks lihtsam. Kogu trall ülesjõudmisel kulutas 4,5 tundi. Ega me väga ei kiirustanud, kuid pikalt passimist kah ei olnud. Kõrgusmeetreid kogunes selle lihtsa skautimise peale 700.

Saabas oli lund täis ja läbimärg,
aga kuivas silmnähtavalt.

Alla minek oli see-eest kiire. 1:30 liikumisele ja 10min veel vahepeal liftijaama peldikus käimist ja kätekuivatusaparaadiga kinnaste tuulutamist.  Ronimisliigutusi sel päeval ei teinud. Õhtu möödus plaanide pidamise, asjade kuivatamise, lume sulatamise ja tee joomise tähe all.
Järgmise päeva plaaniks jäi teha üks tagasihoidlik marsuut nimega "Le Fil a Plomb" III 4+ 700m

Kosutav uni.

Äratus hommikul kell 4:00. Sabistasime mis me sabistasime, aga saime ükskord 5:40 liikuma. Siit siis kulus 40 minutit rohkem kui planeeritud. Kui eelmisel päeval sai suurt tööd tehtud ja kogu raja ulatuses jäljed ette trambitud, siis öösel oli tuul oma töö teinud ning jäljed olid kõik kadunud. Kogu töö tuli teha uuesti ning nüüd isegi pikemalt. Õnneks olime kolmekesi ja vahetustega trampimine vähendas liginemise aega drastiliselt. Lõhe juures olime seekord ajaga 2:20.


Alustuseks köies liikumine mööda järsku lumenõlva, kui jõudsin pisikese jääjupini, siis võtsin kotist puurid välja ja läksin simuna edasi. Eesmärk oli jõuda järsu jääosa algusse, kuid seal ei leidnud kuidagi head baasi  kohta, kuhu kivikraamiga julgestus tekitada. Seega sai hädapärast julgestada ühe puuri pealt, kuni lisavahendid kohale jõudsid. See jupp oli hinnanguliselt 5 köiepikkust ning  julgestusele kulus 1 friend, üks nael, ja 6 puuri.

Järgmine jupp jäi Allanile. Alguses jäine, kehvalt julgestatav diagonaal, siis kivine ja lumine diagonaal teisele poole. Baas oli paar naela praos.

Järgmine lõik Peterile. Alguses 5m jääd, siis suur lumenõlv, kus keskel julgestuseks üks suur kivirahnu välja kaevamine. Lõpus baasini jõudmiseks paarkümmend meetrit simu. Viimased 10 sellest jää peal. Baasiks suur köiepusa kaljurünka all.

Edasine oli kogu marsuudi crux, mis jäi mulle. Järsk jää, mis algas suht jäävaeselt.Peale jaamast pandud pähklit läks tükk aega kassidga kivi kraapimist  ja õhukese jää toksimist, kui ükskord mingi puuri paika sain. Esimesed puurid said tervenisti jää sisse, aga jää oli selline külm, rabe ja kalju küljest lahti. lisaks oli igal pool horisontaalseid pragusid, mis kukkumisel oleks suure tõenäosusega tähendanud välja tulevat puuri.

Kui ma "korraliku" jääni jõudsin, siis selgus, et see pole piisavalt paks ning 13-ne puur jäi veel 3 senti välja. Paremat aga polnud kuskilt võtta ja nii neid tuli vähemalt kolm tükki järjest. Lõpuks paarkümmend meetrit kõrgemal sai ka midagi kindlamat seina ning nati tuli kindlust tagasi. Edasine polnud väga hull. lihtsalt pidi puure kokku hoidma ja kuidagi diagonaalis paremale ronima. Üle nuki ja sealt paistiski järgmine jaam.

Jaam peale cruxi.

Panin ennast valmis, et nüüd on minukord julgestada, kuid asjaolude sunnil tuli jälle puurid haarata ja minna. See jupp polnud keeruline, kuid vastupidiselt eeldatule täiesti jääs. kaljuvahendeid polnud kuskile panna ning lõpp läks jälle puuride kokku hoidmiseks. Sääred olid pikast esikihvade peal seismisest/ronimisest väsinud ja jupp aega läks lihtsalt jalgade puhkamisele. Ühes kohas oli isegi valik, kas vasakult mööda lihtsat jääd, aga kogu aeg esikihvadel või paremalt rahnu tagant vähe keerukamalt, aga kohaga, kus sai täistalla peal seista. Valisin teise variandi. Lisaks ronisin seekord ka pikalt välja ning lõpus tegin baasi kuskile jääle. Kui teised üles jõudsid vaatasime kella ning otsustasime ronida järgmise baasini ning sealt alla tagasi laskuda. Olime seinal olnud juba üle seitsme tunni.

Vaade kõrgeimast punktist ülespoole.
Peale 10m jääd vaid laugem lumenõlv.

Laskuma hakkasime 16:00 Alguses mitte nii ludinal, aga 7 köit hiljem olime jää osast all ning veel 4 köiepikkuse jagu lumenõlval vaheduvat julgestust tehes olime turvaliselt üle liustikulõhe. Üldiselt sai laskumistel kasutada olemasolevaid laskumisaasasid, kuid ühel jupil tuli ka enda varudest üks nael mäkke jätta. Kell oli alla jõudes 19:15 ning oli juba päris hämar. Kuskil naabermarsuudil meist ülevalpool tegelesid laskumisega ka mingid pratslased, kuid nad jäid hiljaks ning ilmselt öö peale. Nende lampi oli kergelt seinal näha veel tund hiljem, kui hakkasime juba liftijaamani jõudma.

kollased tõusujaamad,
punased laskumisjaamad

Pimedas muideks on kõik teistmoodi. Meie hommikused jäljed oli tuul siledaks lükanud ning hütt oli hoopis teise künka taga, kust meie seda otsisime. Peale pisukest tiirutamist aga jõudsime kenasti katuse alla ning päeva võis lõppenuks lugeda.



Uksest-ukseni 15 tundi. Sellest 8 köies ronimist ja 3:15 laskumist. Tõusu tuli lisaks liginemisele (700) veel 400 meetrit. Marsuuti me ära ei teinud, sest oleme aeglased ja nõrgad. Oleks ju saanud veel varem tõusta ja sättimisele vähem aega kulutada, aga tegelikult peab kiiremini ronima. Sääred peavad olema terasest ning alatine baasides sahmerdamine tuleb ära jätta.

Mugavustega magamistuba

Tagasi vaadates jõudsime me ronida nati rohkem, kui 2/3 rajast, kuid edasine oli suures osas vaid mööda lumenõlva üles minemine. Tehniliselt lihtne, kuid väsitav ning julgestuse panemise koha pealt ilmselt problemaatiline. Hinnanguliselt oleks see võtnud 2-4 tundi, kuid seda ei tea kunagi ette. Alla pöördumise otsus oli meie seisukorras igati õige.