Üleeelmisel aastal sattusin xDreami raames jooksma sellises kohas, kus ei raatsinud jalga maha panna. Mitte, et oleks tossud mustaks teinud või midagi muud sellist, vaid seal oli maapind paksult seenekübaraid täis. Kogu piirkond oli nii tihedalt männiseeni täis, et sealt puhtalt läbi joosta ei oleks õnnestunud. Nädal paar hiljem sai sealt hulganisti seenesousti materjali ning mis seal salata, eks purki sai kah midagi. Eelmisel aastal oli aga mingi ikaldus. Konkreetne koht oli peaaegu seenevaba. Tekkis kahtlus, et öko oli seente elutegevuseks piisavalt palju muutunud ja tuleb uut kohta otsida.
Kuna rogainil nägin mõneski kohas palju seeni ning mõttes jätsin ka suuremad leiukohad meelde tuli tahtmine natuke metsas korilast mängimas käia. Igaks juhuks aga põikasime ka vanast leiukohast läbi ning käesolev aasta tundub tõesti seentele meeldima. Liikusime 100m ja ilusamaid, väiksemaid ja värskemaid kübaraid valides saime piisava koguse kähku kätte. Õnneks hakkas tugevamalt vihma sadama ja pidime lõpetama, sest muidu oleks ahnus upakile ajanud. Mis sa krt kõigi nende seentega pärast pihta hakkad... Nüüdki andsime pooled ära, et rõõmu(vaaritamiskohustust) jagada. Ja rogaini ajal meelde jäetud kohtadele ei jõudnudki. Eks järgmine kord üritab.
Tegelikult peaks otsima erinevate seente leiukohti. Näiteks kuuseriisikate salajast peidukohta oleks vaja teada saada. Või siis kukeseene pesa. Männikad on küll head, aga vaheldust oleks kah vaja.
Seega kui vahest aega saab lidun mina meelsamini metsas mitte maanteel.
Kahju ainult, et seda aega ja võimalust nii vähe on.
esmaspäev, oktoober 09, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar