5. Produktiivne päev

Vastupidiselt eelnevale päevale sai nõuks võetud lühikese liginemisega rajad. Seega loomulikult silla juurde, kus lihtne koskedeni jõuda ning valik on suhteliselt mitmekesine.
Esimesena Vemorbrukfoss west WI5 Piiblis märgitud küll 2 köit, aga tegelikult saab ühe 60m köiega hakkama. Sama kehtib ka järgmise kose kohta. Samal ajal meiega ronisid ka mingid hollandlased ja meile jäi ehk sutsu laugem parem serv. Mälestused väga püstisest jääseinast taandusid esimeste puuridega, aga võibolla mul oli lihtsalt hommikune eufooria. Igaljuhul sai kiirelt üles ja ilme erilise punnitamiseta. Isegi puuride keeramised olid ilma suuremate puhkamisteta.

Teisena sai tehtud kergem juba eelmisel aastal vallutatud Vemorbrukfoss ost WI4. Käesoleval aastal veelgi lihtsam tänu lõpuni ulatuvale jääle. Ja kuna see suhteliselt populaarne rada, siis jääsein oli tihedalt kirkaauke täis. Vali ainult sobiv auk, anna kerge kõps peale ja rohkemat polegi vaja.

Kuna aega ja tahtmist (vähemalt minul) veel oli, siis kõmpisime suts ülesvoolu plaaniga võtta üks nati pikem WI5. Esimese valiku peal oli juba 2 köiskonda ning nad liikusid aeglaselt seega läksime ümber nuki ning vastu vaatas meile Sabotorfossen WI5 3 köit. Tagantjärele oli väga hea valik. Algus kergem ja lühem WI3 köis. Siis täispikk 60m WI4 lõik, mis kulges tavpärasest tunduvalt huvitavamat rada. Jäänõlval ronimise asemel oli siin vaja turnida 1,5-2m laiuses ja käänulises kaljupraos, mille põhjas sopiline jää. Viimase baasi jaoks olid seinas poldid, aga oleks väga edukalt ka puuridega saanud.
Viimane lõik puhas WI5 ehk siis vertikaalset jääd mööda üles ronimine. Ja vaade oli seal ronimise ajal mõnus, kogu org laius selja taga. Ainuke miinus kogu rajale on tema suur populaarsus, mis väljendus suurtes aukudes ja astmetes. Kindlasti oleks sanud palju parema elamuse ja kogemuse, kui oleks pidanud täiesti puutumatut jääd ronima. Aga hoolimata sellest soovitan antud rada kõigile, kes sinna satuvad ja WI5 taset ei karda.