Äkki tuli tööl olles meelde, kuidas eile koduaias lumi oli nii kõvaks läinud, et kandis täiesti vabalt ka täiskasvanud inimest. See muidugi andis mulle mõtte kuskile lumisesse kohta minna. Tööl olemisest oli niikuinii juba kopp ees ja tegin väikese mõistusvärskenduse. Ühtlasi tsekkisin üle piirkonna, kuhu varsti enam ei pääse ehk siis seal on väga vesine.Ega ma täpselt ei tea, aga mälu ja kaardi järgi panin paika umbes sellise trajektoori nagu pildil näha. Aga nagu kiuste olin hommikul fotika kotist välja tõstnud, niiet ei saanud talletada ühtegi neist asjadest mida silmasin. Silmasin aga tunni aja kohta küllaltki palju.
- Viinapuud, mitte seda botaanilise nimega viinapuud, vaid sellist, kus otsas kasvasid tühjad viinapudelid.
- kolme kitse, kuna mul oli prodigy kõrva sees, siis nemad nägid enne mind, kui mina neid ja kätte ühtegi ei saanud.
- mägioja
- täiesti tutikaid ja korralikke jämedaid plastiktorusid 6 või rohkem meetrit pikad ja ilusti neljakesi koos metsas vedelemas.
- kevadiselt uimast rästikut, kellele oleks peaaegu otsa koperdanud. Igaljuhul oli elus, selle testisin ära.
- kalamehe poolt hoolikalt kivide vahele ära peidetud spinningut
Aga maastik oli tore. Niisama käimiseks, sest ronimise seisukohalt võttes on seal täielik null. Küll aga on seal siinseal vinge kivikülv ja nende otsas turnimine mõnus tegevus.
Muu hulgas on see jällegi üks piirkond, mille kohta maaameti ortofoto on kõige parem olemasolev kaardimaterjal. Kui ükskord Tallinna külje all seiklust tehtaks, siis tasub kindlasti sealt miskit läbi juhtida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar